Khashoggi kriisist võib enim võita Katar (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katari pealinn Doha.
Katari pealinn Doha. Foto: Dominic Dudley/SIPA / Dominic Dudley/SIPA/Scanpix

Saudi ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmise diplomaatilised kõrvalmõjud võivad aidata Katari poliitilises vastasseisus kuningriigiga, märgivad eksperdid.

Tagasilöök võib sundida Saudi Araabiat leevendama 2017. aastal kehtestatud ulatuslikke sanktsioone endise liitlase Katari vastu.

Saudi valitsuse ja Katarile kehtestatud blokaadi suhtes kriitilise Khashoggi tapmine võib analüütikute hinnangul veenda skeptikuid, et Doha väited Saudi agressioonist olid õigustatud.

«Ma ei oleks üllatunud, kui Katar kaudselt võidaks sellest, mis praegu toimub,» ütles dr Andreas Krieg Londoni King's College'ist, kes on olnud Katari sõjaväe nõunik. «Saudid peavad tegema järeleandmisi.»

Suhete halvenemise tõttu on Katari lennukitel keelatud kasutada naaberriikide õhuruumi.
Suhete halvenemise tõttu on Katari lennukitel keelatud kasutada naaberriikide õhuruumi. Foto: REGIS DUVIGNAU / REUTERS

Viimased 16 kuud on piirkondlik suurvõim Saudi Araabia, ainus Katariga maismaapiiri omav riik, koos oma Araabia liitlastega üritanud väikest gaasirikast emiraati isoleerida.

Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Egiptus külmutasid 2017. aasta juunis kõik diplomaatilised sidemed Dohaga, süüdistades teda lähenemises Ar-Riyadi piirkondlikule rivaalile Teheranile ning radikaalsete islamistlike rühmituste nagu Moslemivennaskond toetamises.

Majanduskoostöö endiste liitlaste vahel on sisuliselt seiskunud ja Katari lennukitel on keelatud kasutada Saudi ning teiste blokaadiga ühinenud riikide õhuruumi. Saudi Araabia, AÜE ja Bahrein on osana boikotist keelanud ka oma kodanike reisimise Katari.

Doha on kategooriliselt eitanud äärmusrühmituste toetamist ja liigset lähedust Iraaniga, süüdistades endisi liitlasi võimuvahetuskatses. Katar väidab, et boikott on lõhestanud piirkonnas peresid ning et tema kodanikel pole võimalik sooritada palverännakut Saudi Araabiasse.

«Ma arvan, et USA valitsus soovib lõpetada Katari kriisi ja võib Khashoggi surma saudide vastu ära kasutada,» lausus Kristian Ulrichsen Rice'i ülikooli Bakeri instituudist.

Kuid on ka skeptikuid.

«Seda on liiga vara öelda,» ütles Noha Aboueldahab Brookingsi Doha keskusest.

Saudi Araabia tunnistas, et ajakirjanik Jamal Khashoggi suri kuningriigi Istanbuli konsulaadis.
Saudi Araabia tunnistas, et ajakirjanik Jamal Khashoggi suri kuningriigi Istanbuli konsulaadis. Foto: SCANPIX

«Khashoggi juhtum on kahjustanud Saudi Araabia mainet, eelkõige selle nõndanimetatud terrorivastast narratiivi. Kuid praegusel hetkel on Katari-Saudi vastasseis prioriteetide nimekirjas küllalt madalal,» lisas ta.

Saudi Araabia piirkondlikud liitlased toetasid teda, kui Khashoggi 2. oktoobril kuningriigi Istanbuli konsulaati sisenedes kadunuks jäi ja kahtlus Ar-Riyadile langes. Katar vaikis esialgu, Aboueldahabi hinnangul oli see mõistlik tegu.

Doha kommenteeris juhtumit esimest korda alles siis, kui Saudi Araabia tunnistas, et ajakirjanik suri konsulaadis tekkinud kakluses. Sellesse versiooni skeptiliselt suhtuvad lääneriigid nõuavad saudidelt juhtunu kohta usaldusväärseid fakte.

Doha püüdis kriisist iga hinna eest eemale hoida, sest leidus ka neid, kes väitsid, et mängus on Katari käsi. Enne kui Ar-Riyad üles tunnistas, et Khashoggi suri saudide käe läbi, oli sotsiaalmeedia täis lugusid sellest, kuidas Katar kogu loo kavandas, eriti kuna see juhtus tema kindla liitlase Türgi pinnal.

Saude ärritas ka Kataris baseeruva telekanali Al Jazeera põhjalik kajastus mõrvaloost, mõned väitsid, et sellega püütakse kuningriiki võimalikult halba valgusse seada. Enne Khashoggi juhtumit nõudis Saudi Araabia Al Jazeera sulgemist ning oli seadnud selle Katari blokaadi lõpetamise põhitingimuseks.

Saudi kroonprints Mohammed bin Salman.
Saudi kroonprints Mohammed bin Salman. Foto: Amr Nabil / AP

«Ma arvan, et maailm näeb nüüd seda, mida Lähis-Ida inimesed on juba näinud,» ütles Ulrichsen, kelle sõnul on kroonprints Mohammed bin Salmani esilekerkimisest alates Saudi Araabia muutunud väga teistsuguseks.

Noor ja auahne prints Mohammed nimetati oma isa kuningas Salmani troonipärijaks 2017. aasta juunis ja pisut enam kui aastaga on ta kõik oma võistlejad kõrvale tõrjunud.

Khashoggi juhtumist saadik levivad kuuldused Saudi Araabia lähenemisest Katarile. Räägitakse, et Katari emiir šeik Tamim bin Hamad al-Thani pidas hiljuti kõnelusi Saudi välisministri Adel al-Jubeiriga.

«Mind ei üllataks, kui inimesed suletud uste taga kõnelusi peaksid,» ütles Krieg.

Kui see tõele vastab, on tegemist olulise arenguga pärast saudide viimast teadaolevat ametlikku kontakti Katari liidriga - prints Mohammedi telefonikõnet 2017. aasta septembris.

Prints Mohammed tunnistas kolmapäeval Ar-Riyadi investeerimiskonverentsil, et hoolimata kahe riigi erimeelsustest on Kataril tugev majandus.

Krieg arvab, et järeleandmisi tehakse õhuruumi, palverännu või perekondade taasühinemise vallas. «See lahendaks kriisi inimeste jaoks,» sõnas ta.

Võimalikud järeleandmised ei tähenda aga Katari kriisi lõppu ega naasmist 2017. aasta juuni eelsete diplomaatiliste suhete juurde, arvavad analüütikud.

Mis tahes kokkulepe ei saa sündida ilma Araabia Ühendemiraatidega, kuid nende vaen Katariga on märksa sügavam.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles