Gorbatšov: Venemaa peab tuumaleppest lahkumisele vastama tasakaalukalt

Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan (paremal) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov allkirjastasid INF-i lepingu Valges Majas 8. detsembril 1987. aastal. Foto: Stringer . / REUTERS / Scanpix

Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov avaldas lootust, et Venemaa võtab USA keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) lahkumise suhtes kindla, kuid tasakaaluka seisukoha.

«Ma ei taha lootust kaotada. Loodan, et Venemaa võtab USA INF-lepingust lahkumise suhtes kindla, kuid tasakaaluka seisukoha,» kirjutas Gorbatšov New York Timesi artiklis.

«Loodan, et USA liitlased loobuvad olemast uute USA rakettide stardiplatsideks. Loodan, et ÜRO, eriti aga julgeolekunõukogu liikmed, kellele ÜRO põhikiri paneb rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest erilise vastutuse, astub vastavaid samme,» sõnas ta, kutsudes mitte heituma ilmunud ohtude ees. 

«Selle tõsise ohu ees rahule ei ole me jõuetud. Me ei tohi sellega leppida, me ei tohi alla anda,» ütles Gorbatšov.

Tema sõnul kuulutas USA valitsus otsusega välja uue võidurelvastumise. «INF ei ole rahvusvaheliste suhete militariseerimise esimene ohver,» kirjutas Gorbatšov, meenutades USA lahkumist raketitõrjelepingust (ABM) 2002. aastal ja Iraani tuumaleppest sel aastal. 

Nõukogude Liidu viimane liider märkis, et Venemaa pakkus INF-iga seonduvate asjade arutamist, et leida kõiki pooli rahuldav lahendus, kuid Ühendriigid on läbirääkimistest hoidunud.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump. Foto: Carolyn Kaster / AP / Scanpix

«Piisava poliitilise tahte puhul võiks kõik mured olemasolevate lepingute järgimise osas lahendada, kuid nagu me viimased kaks aastat näeme, on USA presidendil peas hoopis muud eesmärgid. Vabastada Ühendriigid ükskõik millistest kohustustest ja piirangutest ning seda mitte üksi tuumarelvastuse osas,» kirjutas Gorbatšov.

Eelmisel nädalal teatas USA president Donald Trump, et Ühendriigid lahkuvad leppest, kuna Venemaa on seda juba aastaid rikkunud. 

«Venemaa on lepet rikkunud. Ja rikkunud seda juba aastaid. Ma ei tea miks president Barack Obama ei pidanud selles osas läbirääkimisi või sellest ei lahkunud. Me oleme neil lasknud relvi luua, kui meil endil pole see lubatud,» seletas president ja lisas, et USA peab samuti neid relvi arendama.

INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.

USA teatel rikub INF-lepingut Vene maismaal baseeruv tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime anda Euroopale tuumalöök sisuliselt eelhoiatuseta.