KOHALIK VAADE. Ukraina kirikutüli meenutab telesarja (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ukraina presidendil Petro Porošenkol (ekraanil) on Ukraina kiriku autokefaaliast omajagu plusspunkte võita.
Ukraina presidendil Petro Porošenkol (ekraanil) on Ukraina kiriku autokefaaliast omajagu plusspunkte võita. Foto: Stepan Franko/EPA/Scanpix

Ususõdade aeg Euroopas on juba ammu möödas ning sellest ajast on religioon ja selle roll ühiskonnas palju muutunud. Nüüd ei kuulu usuasjad enam Euroopa maailmajaos, sh Ukrainas peamiste poliitiliste küsimuste hulka. Enamik ametnikke ja poliitikuid püüab seda tundlikku teemat tavaliselt vältida.

Sellest hoolimata on Ukraina kiriku autokefaaliast saanud viimastel kuudel kõige enam kõneainet pakkunud teema. Hiljutise küsitluse järgi pooldab üle poole ukrainlastest kiriku iseseisvumist ning selle vastu on 19 protsenti.

Venemaa kaotab mõju

Iseseisev õigeusu kirik on iseseisvas riigis tavaline ja loogiline soov. Selle protsessi tegi läbi ka Eesti, mille Apostellik Õigeusu Kirik sai autokefaalia 1923. aastal. Kuigi nõukogude aeg tõmbas sellele ajutiselt kriipsu peale, taastati iseseisev kirik 1990. aastatel.

Tagasi üles