/nginx/o/2018/10/28/11531356t1h1883.jpg)
Hispaania Kataloonia piirkonna endine president Carles Puigdemont asutas eile uue iseseisvusmeelse erakonna Üleskutse.
Kataloonia eksiilis ekspresident asutas uue erakonna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakonna asutamiskongress peeti laupäeva õhtul Kataloonias Manresa linnas. See asub lähedal vanglale, kus hoitakse Kataloonia iseseisvuspüüdluste edendamise tõttu 18 endist katalaani liidrit.
Belgias eksiilis viibiv Puigdemont pidas asutamiskongressil kõne videosilla vahendusel.
«Aasta tagasi otsustasime, et jätkame mis tahes tingimustes ja oludes võitlust, ja et me pühendume parema riigi, vabariigi rajamisele,» lausus Puigdemont Brüsselis uue erakonna kohta.
Ta mainis ka erimeelsusi Kataloonia iseseisvuslaste leeris, rõhutades süüdlaste otsimise asemel vajadust «minna üheskoos edasi».
Oodatakse, et Puigdemont esitleb eelseisvatel päevadel «Vabariigi nõukogu», mis tahab sisult olla Kataloonia valitsus eksiilis. Sellega tahab ta hoida toetust jätkuvatele iseseisvuspüüdlustele.
«Me ei räägi unistusest, me räägime reaalsusest. Me räägime Kataloonia Vabariigist,» ütleb erakonna telereklaam.
Paljud Puigdemonti endised liitlased, kes on võtnud omaks mõõdukamad ja pragmaatilisemad seisukohad, on keeldunud Üleskutsega liitumast.
Kataloonia praegune president Quim Torra ütles aastataguse iseseisvuse väljakuulutamist märkivas sünges telepöördumises, et «aasta, mis lahutab meid sellest ajaloolisest kuupäevast, ei möödunud meie soovide järgi».
Ta lisas samas, et «tagasi pööramine ei ole valikuvõimalus».
Kataloonia kohalik valitsus korraldas 2017. aasta 1. oktoobril referendumi iseseisvumise üle, mis oli Hispaania seaduste järgi ebaseaduslik. Katalaanid toetasid referendumil, mida piirkonna iseseisvuse vastased valdavalt boikottisid, ülekaalukalt Hispaania koosseisust välja astumist.
27. oktoobril kuulutas Kataloonia regionaalparlament Hispaania koosseisu jäämist pooldava opositsiooni vastuseisust hoolimata välja iseseisvuse, mille järel saatis Hispaania valitsus Kataloonia parlamendi laiali ning kehtestas regioonis otsevalitsemise. Viis Kataloonia toonase valitsuse liiget eesotsas Puigdemontiga lahkus seejärel riigist.
Sestsaadik on vangistatud üheksa separatistide liidrit, kes ootavad Hispaania vanglates kohut süüdistatuna mässus nende rolli eest eelmise aasta referendumikorraldamises ja iseseisvuse väljakuulutamises parlamendis.
Juunis vannutati ametisse uus Kataloonia valitsus, mille eesotsas on samuti iseseisvusmeelne Torra.
Torra juhib Kataloonia valitsust, mis on lõhenenud nende vahel, kes propageerivad iseseisvuse ürituse edendamiseks allumatust, ja nende vahel, kes pooldavad dialoogi Hispaania peaministri Pedro Sáncheze valitsusega.
Kuigi Sáncheze vähemusvalitsus toetub parlamendis seaduste vastuvõtmiseks Kataloonia separatistlike erakondade saadikute häältele, ei luba Madrid Kataloonial korraldada hääletust enesemääramise üle.