/nginx/o/2018/10/28/11531555t1h9ecd.jpg)
Iiri riigipea Michael Higgins võitis presidendivalimistel ülekaalukalt teise ametiaja.
Iirlased valisid Higginsi teiseks ametiajaks presidendiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Higgins (77) kogus reedel toimunud valimistel 55,8 protsenti häältest ja edestas ülejäänud kuut kandidaati valimistel, mida varjutas madal osalusprotsent.
Päevalehe Irish Independent hinnangul käis valimas 45 protsenti valijaist, mis on Iiri presidendivalimistel kõigi aegade madalaim näitaja.
Higginsi toetusprotsent aga jääb napilt alla vaid Iiri iseseisvuslaste kauaaegse liidri Éamon de Valera saavutusele, kes valiti 1959. aastal presidendiks 56,3-protsendise toetusega.
«Presidendiamet ei kuulu ühele inimesele, vaid kogu Iiri rahvale,» lausus Higgins pärast abikaasa Sabinaga Dublini lossi saabumist. «Minust saab president kogu rahvale, neile, kes minu poolt hääletasid, ja neile, kes seda ei teinud.»
Suuresti tseremoniaalsete volitustega Iiri presidendi ametiaeg on seitse aastat ja Higgins on olnud ametis alates 2011. aasta novembrist.
Iirlased toetasid koos presidendivalimistega korraldatud referendumil ülekaalukalt jumalateotust karistatavaks pidava sätte kõrvaldamist põhiseadusest.
Sammu toetas 65 protsenti hääletanud iirlastest.
1937. aastal põhiseadusesse kantud kõnealune säte on sisuliselt rudiment, sest iseseisva Iirimaa ajaloos pole selle alusel kellelegi süüdistust esitatud. Arvatakse, et viimati üritati millegi sellise alusel süüdistust esitada 1855. aastal, kui üks preester põletas kogemata ühe piibli.
«Minu seisukoht on alati olnud, et meie põhiseaduses ei ole sellisele sättele ruumi. Iirimaa on õigusega uhke meie maine üle kaasaegse ja liberaalse ühiskonnana,» ütles justiitsminister Charlie Flanagan.
Iirlased on hiljuti rahvahääletusel heaks kiitnud abordi ja samasooliste abielu seadustamise.