Brasiilia presidendivalimised: Bolsonaro soosik, Haddadi positsioon paranenud

Jair Bolsonaro pildiga särke kandvad hääletajad järjekorras valimisjaoskonna juures Rio de Janeiros.

FOTO: Silvia Izquierdo / AP / Scanpix

Brasiilias toimub täna presidendivalimiste teine voor, kus soosikuks on jätkuvalt paremäärmuslane Jair Bolsonaro, mis siis et tema vastaskandidaat Fernando Haddad on toetust viimasel ajal kasvatanud.

Arvamusküsitluste põhjal on võitu oodata paremäärmuslike vaadetega Sotsiaalliberaalse Partei kandidaadile Bolsonarole, keda on eliidivastastele ja populistlikele loosungitele toetuva kampaania tõttu võrreldud USA presidendi Donald Trumpiga.

Tema vastaskandidaat Fernando Haddad Töölisparteist, kes sai presidendikandidaadiks endise riigipea Luiz Inácio Lula da Silva kandideerimiskeelu tõttu, loodab siiski sepistada üllatuse.

63-aastane Bolsonaro sai 7. oktoobril presidendivalimist esimeses voorus 46 protsenti häältest, tema lähima vastase, 55-aastase Haddadi poolt hääletas 29 protsenti valijaist.

Paremäärmuslik presidendikandidaat Jair Bolsonaro koos abikaasa Michelle'iga poseerimas ajakirjanikele pärast oma hääle andmist valimisjaoskonnas Rio de Janeiros.

FOTO: RICARDO MORAES / AFP / SCANPIX

Eile avaldatud viimaste arvamusküsitluste tulemused näitavad, et Bolsonaro juhib vastase ees kaheksa kuni kümne protsendipunktiga ja peaks saama 55 protsenti häältest.

Endine São Paulo linnapea Haddad on võrreldes kahe nädala taguse 18 protsendipunktise vahega küll Bolsonarole järele võtnud, kuid võiduks sellest ei tundu piisavat.

Haddad pidas eile oma viimase kampaaniakõne Brasiilia finantspealinna São Paulo suurimas favela's ja kuulutas, et kallutab valimisvõitluse enda kasuks.

«Rahvas on silmi avamas hüppe osas tundmatusse, mida esindab Bolsonaro kandidatuur,» lausus Töölispartei kandidaat.

«Brasiilia mäletab endiselt,» viitas ta sõjaväehunta valitsemisele aastatel 1964–1985, mida Bolsonaro on ülistanud.

Töölispartei presidendikandidaat Fernando Haddad eile viimasel kihutuskoosolekul São Paulos.

FOTO: Rahel Patrasso / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Haddad lubab valijatele naasmist Lula ajajärgu (2003–2011) kuldsete aastate juurde, mil riik nautis kiiret majanduskasvu ja valitsusel õnnestus vähendada vaesust Ladina-Ameerika suurimas riigis.

Lula aastatele järgnes majandussurutis ning riigi ajaloo suurim korruptsiooniskandaal, mis maksid Töölisparteile võimu.

Bolsonaro seevastu peab kuldajastuks hoopis jõhkrat huntarežiimi valitsemisaega, mida iseloomustas ka nn Brasiilia imeks peetav industrialiseerimine.

Parempopulist lõpetas oma kampaania Twitteri-säutsudega, milles ta kuulutas, et päev, mil me võtame tagasi oma iseseisvuse, on peaaegu käes.

«Riigi esimene samm õigluse, tööhõive, julgeoleku ja vabaduse poole,» sõnas Bolsonaro tänaste valimiste kohta.

Bolsonaro on nüüdseks teinud piisavalt poliitiliselt ebakorrektseid avaldusi, et teenida ära hüüdnimi Troopika-Trump.

Bolsonaro sõnul tegi Brasiiliat 1964.–1985. aastani valitsenud julm sõjaväerežiim vea vasakpoolseid teisitimõtlejaid ja nende arvatavaid toetajaid piinates, vaid pidanuks nad hoopis tapma.

Ta on alandanud ja mustanud nii naisi, geisid, mustanahalisi kui teisi vähemusi ning lubanud võidu korral Brasiilia Pariisi kliimaleppest välja viia.

Kõik see näib Bolsonaro toetust üksnes tõstvat. Kuigi erukapten on töötanud kongressis viimased 27 aastat, on tal õnnestunud esitleda ennast eliidivastase uue tulijana.

Endeemilisest korruptsioonist, vägivaldsest kuritegevusest ja majandussurutisest tüdinenud ühiskonnas on Bolsonaro sõnum seni jõulisemalt kõlama jäänud.

Senine president Michel Temer, keda süüdistatakse korruptsioonis, uuesti ei kandideerinud ning lahkub 1. jaanuaril ametist Brasiilia tänapäeva ajaloo kõige ebapopulaarsema riigipeana.

Valijaid on Brasiilias 147 miljonit ja hääletamiseks on neil aega Eesti aja järgi südaööni. Esimesed tulemused peaksid selguma tund aega hiljem.

Tagasi üles