Venemaa on Aasovil kehtestanud hübriidblokaadi

Dessantlaev Azov ning soomuk MT-LB Venemaa Musta mere laevastiku õppustel Krimmis. FOTO: Sergei Malgavko/TASS/Scanpix Foto: Sergei Malgavko/TASS/Scanpix

Juba viiendat aastat kestev konflikt Ida-Ukrainas võib lähiajal kanduda Donbassist Aasovi merele ning saavutada senisest suuremad mõõtmed.

Sisendi selleks andis annekteeritud Krimmi poolsaart ja Venemaad ühendav president Vladimir Putini propagandaprojekt ehk Kertši sild, mille avamise järel mais teatati vajadusest uut ehitist «kaitsta». Silla kaitsmise taga on aga hoopis geopoliitilised huvid ning peremehetsemise ja Aasovi mere oma järveks pidamisega üritatakse põlvili suruda Ukraina majandus. Nimelt on Kertši väina puhul tegu ainsa kaubateega Aasovi merele, millel on Ukraina metallurgiatööstuse jaoks eluline tähtsus.

Ukraina piirivalve ülema Petro Tsõhõkali sõnul on Venemaa Aasovile kokku toonud 120 eri alust ning tema hinnangul plaanib vaenulik naaber järgmise sammuna just Aasovi piirkonna hõivamist.

Erinevatel andmetel viibivad Aasovi merel Vene dessantlaevad, suurtükilaevad ning Kalibri ja Iskander-K tiibrakettidega varustatud alused. Lisaks viibivad 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarel Vene sõjaväelased.