:format(webp)/nginx/o/2018/09/22/11437776t1h62ce.jpg)
Rootsi parlamendi spiiker Andreas Norlén teatas pärast peaminister Stefan Löfveni koalitsioonikõneluste läbikukkumist, et esialgu ei määra ametisse uut erakondadevaheliste kõneluste vahendajat ning võtab kõnelustel ise aktiivsema rolli.
Rootsi spiiker asub koalitsioonikõneluste patiseisu ise murdma (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraatliku Partei juht Löfven teatas varem esmaspäeval, et loobub koalitsiooni moodustamise katsest. Ta tahtis teha vikerkaarevalitsust, kuid ei saanud selleks piisavalt erakondi kokku.
«Kavatsen võtta nüüd aktiivsema rolli,» lausus Norlén pärast Löfveni teadet.
Norléni sõnul käib ta esmalt erakondadega läbi seni esitatud neli koalitsioonivarianti.
Esimene on Koonderakonna juhitud valitsus, kuhu kuuluksid niinimetatud paremliit - Mõõdukas Koonderakond ehk moderaadid, Keskerakond, Liberaalid ja Kristlikud Demokraadid - ning sotsiaaldemokraadid ja rohelised.
Teine variant on sotsiaaldemokraatide, roheliste, Keskerakonna ja liberaalide valitsus.
Kolmas valik hõlmab paremliitu ja rohelisi.
Lisaks arutatakse sellise valitsuse koosseisu, kuhu kuuluks osa paremliidu erakondadest.
Rootsi Demokraadid ja Vasakpartei laual olevas neljas valikus ei figureeri, kuid nad saavad aruteludes osaleda. Rootsi Demokraatide esimees Jimmie Åkesson tegi ettepaneku ise kõnelusi vahendada, kuid ei saanud kelleltki vastust.
Norléni sõnul ei välista ta uute valimiste korraldamise võimalust, kuid rõhutas, et seda tehakse viimases hädas.
«Rootsi saab hakkama, isegi kui uue valitsuse nimetamine võtab aega. Minu hinnangul oleks uute valimiste korraldamine suur kaotus. Samas ma ei välista võimalust, et uued valimised võivad olla ainus viis poliitilisest ummikseisust väljasaamiseks,» lisas ta.
Parlamendivalimised toimusid septembris. Juba siis ennustati, et valitsuse moodustamise kõnelused kujunevad raskeks, sest ükski kahest suurest blokist -- paremliit ja punaroheline liit -- ei saanud parlamendis enamust.
Rootsi Demokraadid võitsid pea viiendiku parlamendi kohtadest.