P, 5.02.2023

WWF: selgroogsete liikide arv vähenes 44 aastaga 60 protsenti

, BNS-i välisuudiste toimetaja
WWF: selgroogsete liikide arv vähenes 44 aastaga 60 protsenti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Rooma Colosseum tänavu märtsis enne valgustuse väljalülitamist Maa tunni puhul.
Rooma Colosseum tänavu märtsis enne valgustuse väljalülitamist Maa tunni puhul. Foto: ALESSANDRO DI MEO/AFP

Ohjeldamatu tarbimine on andnud maailma elusloodusele hävitava hoobi, viies 44 aastaga väljasuremiseni 60 protsenti selgroogsetest liikidest, hoiatas loodushoiuorganisatsioon Maailma Looduse Fond (WWF) teisipäeval. 

Aastatel 1970-2014 hävis inimtegevuse tagajärjel 60 protsenti kõigist selgroogsetest liikidest - linnud, kalad, kahepaiksed, roomajad ja imetajad, selgus WWF-i raportist "Elav planeet". 

Uuring toetub pooleliolevale uuringule enam kui 4000 liigi kohta, mis jagunevad 16 700 populatsiooni vahel üle maailma. 

"Olukord on väga halb ja halveneb üha," ütles WWF Internationali peadirektor Marco Lambertini AFP-le. "Ainus hea uudis on see, et me teame täpselt, mis on toimumas." 

Kõige rängemalt on inimtegevus 44 aasta vaadeldud aasta jooksul tabanud mageveeliike, mille arvukus on vähenenud jahmatavad 80 protsenti. Piirkondadest on liikide vähenemine ulatuslikem Ladina-Ameerikas, kus on sama perioodi jooksul kadunud 90 protsenti liikidest.  

Praegune liikide kadumise tempo on 100-1000 korda kiirem kui paarsada aastat tagasi, kui inimtegevus hakkas teistele liikidele tõsist ohtu kujutama. 

Kaalu või biomassi järgi arvestatuna moodustavad eluslooduses elavad loomad vaid neli protsenti imetajatest Maal. Ülejäänu moodustavad inimesed (36 protsenti) ja kariloomad (60 protsenti). 

"Statistika on hirmutav," ütles uurimisorganisatsiooni International Institute for Applied Systems Analysis in Austria uurija Piero Visconti, kes on üks 80-leheküljelise raporti 59-st autorist. 

"Erinevalt rahvaarvu vähenemistest on liikide väljasuremine pöördumatu," rõhutas ta. 

Viimase poole sajandi jõupingutustel loodushoiu alal on ette näidata silmatorkavaid edulugusid, näiteks tiigri, manaati, grislikaru, siniuim-tuunikala ja valgepea-merikotka populatsioonide taastumine. 

"Kui me poleks neid jõupingutusi teinud, oleks olukord palju halvem," sõnas Lambertini, mööndes samas, et jahipidamise, kahaneva elukeskkonna, saaste, ebaseadusliku kaubanduse ja kliimamuutuste - kõik inimese põhjustatud - pealetung on olnud vastuseismiseks liiga tugev. 

Tema sõnul nimetavad teadlased seda "suureks kiirenduseks". 

"See on energia, vee, puidu, kala, toidu, väetiste, putukamürgi, mineraalide, plastmassi - kõige - kasutamise eksponentsiaalne kasv viimase 50 aasta jooksul," lausus Lambertini. 

Lahendusi otsides pöörduvad teadlased inspiratsiooniks üha enam kliimamuutuste poole. "Me vajame uut globaalset kokkulepet looduse jaoks," lausus Lambertini, mainides Pariisi kliimaleppe kaht tähtsamat elementi.

"Üks oli arusaam, et kliimamuutused on ohtlikud majandusele ja ühiskonnale, mitte ainult jääkarudele," lausus ta.

Ta lisas, et ökosüsteemide pakutavad hüved, mida on kaua iseenesestmõistetavana võetud - joogivee, puhta õhu, kuumust neelavate ookeanide, süsihappegaasi siduvate metsade ja viljaka pinnase olemasolu - on väärt kümneid triljoneid dollareid aastas. 

"Tervislik ja kestlik tulevik kõigile on võimalik ainult planeedil, kus loodus õitseb ja metsad, ookeanid ja jõed kihavad bioloogilisest mitmekesisusest ja elust," ütles Lambertini. 

Märksõnad
Tagasi üles