Areng peatunud: Aasias elab näljas pool miljardit inimest

Tüdruk Yangoni tänaval Myanmaris püüab haamriga saada kestast kätte seemneid, mida müüa inimestele näksimiseks.

FOTO: Thein Zaw / AP / Scanpix

Kiirest majanduskasvust hoolimata on ligi pool miljardit inimest Aasia Vaikse ookeani piirkonnas endiselt näljas, ütleb ÜRO oma täna avaldatud raportis, mille andmeil on edusammud toidujulgeoleku ja elutingimuste parandamisel takerdunud.

Isegi suhteliselt jõukates linnades nagu Tai pealinn Bangkok ja Malaisia pealinn Kuala Lumpur ei saa vaesed pered lubada oma lastele piisavalt head toitu.

Sellel aga on hiljem sageli laastavad tagajärjed nende tervisele ja tulevasele tootlikkusele, ilmneb Toidu- ja Põllumajanduorganisatsiooni (FAO) ja veel kolme ÜRO ameti koostatud aruandest. 

Bangkokis oli eelmise aasta seisuga toidusedel puudulik enam kui kolmandikul lastest. Pakistanis sai minimaalselt vastuvõetava valiku toitu vaid neli protsenti lastest.

Pakistani lapsed saamas toiduabi Islamabadis. Tervena kasvamiseks piisavalt hästi saab süüa vaid neli protsenti riigi lastest.

FOTO: AAMIR QURESHI / AFP / Scanpix

Et piirkonnas 2030. aastaks enam keegi ei nälgiks, oleks vaja iga päev nälja ja alatoitluse küüsist välja tuua 110 000 inimest, ütles FAO piirkondlik juht Kundhavi Kadiresan.

«Pärast kõik neid aastaid edusamme võitluses nälja ja alatoitumusega leiame end praegu sisuliselt paigal tammumas,» lausus ta. «Me peame tempot lisama.»

Paiguti on alatoitunud inimeste arv piirkonnas hakanud isegi kasvama, seda eelkõige Ida- ja Kagu-Aasias, kus juba mitu viimast aastat ei ole olukord paranenud.

Pikema aja jooksul on alatoitumuse tase langenud 2005. aasta 18 protsendilt 11 protsendini 2017. aastal, kuid toimetulekut mõjutavad näljast tingitud terviserikked süvenevad halveneva toidujulgeoleku ja sanitaartingimuste tõttu. 

Piirkonnas puudutab probleem 79 miljonit alla viieaastast last, selgub raportist.

Oht ilmneb ka väga noorte laste kasvu pidurdumises ja kiires kaalulanguses, mis on seotud haiguste või toidupuudusega, mis on sagedane Indias ja teistes Lõuna-Aasia piirkondades, aga ka Malaisias ja Kambodžas.

Kagu-Aasias puudutab see kümmet ja Lõuna-Aasias 15 protsenti lastest.

Raportis rõhutatakse, et alatoilus ilmutab end sageli laste ülekaalulisusena, kui perekond on vaene ja peab piirduma odava tänavatoiduga, mis on sageli õline, jahune ja magus, kuid ebatervislik.

Raportis keskendutakse kahele toiduga kindlustamatuse peapõhjusele: kliimaga seotud loodusõnnetustele ning puhta vee kättesaamatusele ja ebarahuldavatele sanitaartingimustele.

Autorid rõhutavad, et puhas joogivesi ja sanitaartingimused on haiguste ennetamiseks hädavajalikud.

Paljudes Kagu-Aasia riikides juuakse pudelivett, mis ametlikult on joogiks kõlblik, kuid tegelikkuses sageli saastunud. Näiteks leiti Kambodžas veeproove uurides, et 80 protsenti pudeliveest sisaldas kahjulikke baktereid ja peaaegu kõigis proovides oli kolibakter või fekaalreostus. 

Tagasi üles