Eile õhtul maandus Skopjes esimene liinilend Kreeka ja Makedoonia vahel pärast 12 aastat kestnud pausi, märkides järgmist sammu sulas naaberriikide suhetes, kes on lõpuks jõudnud nimetüli lahendamises kokkuleppele.
Kreeka ja Makedoonia vahel taastus üle tosina aasta lennuliiklus
Makedoonia asepeaminister Bujar Osmani, kes oli eile õhtul Ateenast Skopjesse startinud lennuki pardal, sõnas, et otseühenduse taastumine sümboliseerib uut strateegilist partnerlust piirkonnas.
Enne otseliini esimese reisi kaasa tegemist kohtus Osmani Ateenas Kreeka ametnikega. «Kreekast saab meie lähim liitlane,» rõõmustas ta.
Aegean Airlines lendab edaspidi Ateena ja Skopje vahel kaks korda nädalas.
Sama firma lendas liinil ka aastatel 2003–2006, kui peatas reisid pärast seda, kui Makedoonia andis oma suurimale lennujaamale nimeks Skopje Aleksander Suure lennujaam. Samm vihastas Kreeka rahvuslasi, kus Vana-Makedoonia kuningas on samuti kangelase staatuses.
Selle aasta alguses nimetas Makedoonia peaminister Zoran Zaev lennujaama ümber Skopje rahvusvaheliseks lennujaamaks, et siluda nii suhteid Kreekaga enne nimeleppeni viinud kõnelusi.
Juunis Kreekaga sõlmitud leppe kohaselt nõustus Makedoonia nimetama riigi Põhja-Makedooniaks, kui Ateena lõpetab vastuseisu riigi liitumisele NATO ja Euroopa Liiduga. Ateena väitel viitab Makedoonia nimi sellele, et riigil on territoriaalseid nõudmisi Kreeka samanimelisele provintsile.
Nii Makedoonias kui ka Kreekas on rahvuslased väljendanud vastuseisu nime muutmisele, kirjeldades seda kui identiteedi kaotamist.
Sellest hoolimata hääletasid Makedoonia parlamendisaadikud 19. oktoobril riigi Põhja-Makedooniaks nimetamise poolt.
Järgmise sammuna sõnastatakse muudatus konstitutsioonis ning siis peab parlament veelkord selle üle hääletama. See hääletus toimub ilmselt jaanuaris.
Kui Makedoonia on nime muutmise toimingud lõpetanud, peab Kreeka parlament kokkuleppe ratifitseerima.