Uus-Kaledoonias algas iseseisvusreferendum

Uus-Kaledoonia iseseisvusmeelsed aktivistid.

FOTO: AFP / Scanpix

Prantsusmaa tilluke meretagune ala Uus-Kaledoonia langetab pühapäeval rahvahääletusel otsuse, kas lüüa lahku oma teisel pool maakera asuvast emamaast.

Hääletus 284 valimisjaoskonnas algas kell kaheksa hommikul kohaliku aja järgi (kell 23 laupäeval Eesti aja järgi) ja lõpeb kell kuus õhtul. Tulemusi on oodata pühapäeva õhtuks.

Hääletusõigus on umbes 175 000 inimesel.

Kardetakse, et referendum võib lõkkele lüüa pinged põlisrahva kanakade ja saartele kolinud valgete vahel.

Saartel leidub pea veerand maailma teadolevatest niklivarudest, mis on võtmekomponent eletroonikatööstuses. Ka on territooriumi asend Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas Pariisile strateegiliselt tähtis. 

Olukorda arhipelaagil pingestab majanduslik ebavõrdsus. Prantsuse võimud on üritanud tõsta põliselanike kanakade elustandardit, kuid ebavõrdsus püsib.

Siiski arvavad vähesed, et 269 000 elanikuga Uus-Kaledoonia võiks lahku lüüa Prantsusmaast, mis hõivas saared 1853. aastal.

Kanakad moodustavad alla poole elektoraadist ja mitte kõik neist ei soovi 18 000 kilomeetri kaugusel asuvast Prantsusmaast iseseisvuda.

Arvamusuuringute kohaselt hääletab iseseisvuse vastu 60-69 protsenti hääletanuist. Referendumiga kulmineeruvad peamiselt kanakadest separatistide kaks aastakümnet väldanud eraldumispüüdlused.

Iseseisvuse vastased viitavad 1,3 miljardile eurole, mida Prantsuse riik iga aasta Uus-Kaledooniale eraldab. Teised kardavad, et Hiina võiks iseseisvat Uus-Kaledooniat kasutada tööriistana oma mõju kasvatamisel Vaikse ookeani piirkonnas.

Tagasi üles