/nginx/o/2018/11/04/11548522t1h0487.jpg)
Kurikuulus Mehhiko narkoparun Joaquín "El Chapo" Guzmán astub esmaspäeval USA kohtu ette süüdistatuna maailma suurima uimastikartelli juhtimises ja veerand sajandi jooksul enam kui 155 tonni kokaiini smugeldamises Ühendriikidesse.
Narkoparun El Chapo astub esmaspäeval USA kohtu ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mammutprotsess Brooklyni föderaalkohtus kestab eeldatavasti neli kuud ning läheb maksma kümneid miljoneid dollareid.
Prokurörid on aastaid kokku pannud kohtuasja Guzmáni vastu, kes anti USA-le välja 2017. aastal pärast seda, kui ta oli kaks korda põgenenud Mehhiko vanglast.
Guzmáni on nimetatud maailma suurimaks narkoparuniks pärast colombialast Pablo Escobari, kes oli maailma rikkamaid mehi, kuni politsei ta 1993. aastal maha lasi.
Ekspertide hinnangul on valitsusel vettpidavad tõendid selleks, et 61-aastane Guzmán ülejäänud eluks Ühendriikide rangeima režiimiga vanglasse saata, kuid uimastivoogu USA-sse see pigem ei pidurda.
Sinaloa kartell, mille 1989. aastal asutas, on endiselt äärmiselt mõjuvõimas.
Möödunud aastal pandi Mehhikos toime rekordilised 29 000 mõrva. Ühendriikides on opioidisõltuvus muutunud epideemiliseks. 2016. aastal suri keskmiselt 174 ameeriklast päevas uimasti üledoosi tõttu.
USA prokuröride andmeil smugeldas Sinaloa kartell ajavahemikus 1989-2014 Ühendriikidesse 154 626 kilo kokaiini, lisaks sellele ka heroiini, metamfetamiini ja marihuaanat ühtekokku umbes 14 miljardi dollari eest.