Łukašenka: Valgevene ei vaja Venemaa sõjaväebaasi (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgevene president Alaksandr Łukašenka.
Valgevene president Alaksandr Łukašenka. Foto: VASILI FEDOSENKO / REUTERS / SCANPIX

Valgevene president Alaksandr Łukašenka lausus, et USA sõjaline ja poliitiline roll Euroopas on regionaalse julgeoleku tagamiseks hädavajalik ning teatas, et ei soovi oma riiki Vene sõjaväebaasi.

«Valgevene relvajõud on suutelised tagama turvalisust ja täitma neile määratud ülesandeid palju paremini kui ükski teine riik, sealhulgas Venemaa Föderatsioon,» sõnas Łukašenka täna Minskis USA ekspertide ja analüütikute rühmaga kohtudes.

«Seetõttu ei näe ma praegu ka mingit vajadust kutsuda teisi riike, nende seas Venemaad, Valgevene territooriumile meie kohust täitma,» lisas ta. «Seetõttu oleme täielikult vastu välisriikide sõjaväebaasidele, eriti õhujõudude baasidele.»

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas 2013. aastal kavatsusest paigutada Valgevenesse Vene sõjalennukeid, kuid praegu on küsimus endiselt lahtine.

Selle aasta jaanuaris teatasid Valgevene ja Venemaa meedia, et Valgevenesse kavandatud Vene õhujõudude rügement paigutatakse hoopis Kaliningradi oblastisse.

Łukašenka rõhutas kohtumisel, et Valgevene on Euroopa riik, mis on huvitatud ühtsest ja tugevast Euroopast, lisades, et Euroopa on praegusel ajal meie planeedi üks alustaladest.

«Hoidku jumal selle eest, et keegi selle ära rikuks. Me oleme kindlad, et regionaalne julgeolek sõltub regiooni riikide ühtsusest ning Ühendriikide sõjalise ja poliitilise rolli säilitamisest Euroopas,» sõnas Valgevene riigipea.

«Valgevene ootab dialoogi loomist kõikide osapooltega Ühendriikidega normaalsete sidemete taastamise, Euroopa Liiduga heanaaberlike suhete säilitamise ja NATOga partnerluse laiendamise kaudu,» teatas Łukašenka.

1994. aastast Valgevenet valitsenud Łukašenka on üritanud balansseerida Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, kuid alates 2014. aasta Krimmi annekteerimisest on ta võtnud Venemaa osas ettevaatlikuma joone ja rõhutanud korduvalt Valgevene iseseisvust.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles