/nginx/o/2018/11/07/11555604t1he6b8.jpg)
Saksamaa jookseb ajaga võidu, üritades kohtu ette tuua võimalikult palju natside koonduslaagritega seotud inimesi. Nüüd mõistetakse Münsteris kohut rohkem kui 70 aastat tagasi SSi kuulunud vangilaagri valvuri üle.
Endine koonduslaagri valvur toodi Saksamaal kohtu ette (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolas Gdanski linna lähedal asunud Stutthofi koonduslaagris valvurina teeninud endine SSi sõdur doktor Johann Rehbogen peab tapmistele kaasaaitamise süüdistustega seoses aru andma Münsteri regionaalkohtule.
Praegu 94-aastane kohtualune oli aastatel 1942-1944 üks Stutthofi koonduslaagri valvuritest. Tema nimi leiti koonduslaagri dokumente analüüsides, lisaks valvuritööle olla mees juhtinud ka tööbrigaade. Kokku tapeti Stutthofis hinnanguliselt 60 000 inimest.
Süüdistuse kohaselt oli vanahärra seotud sadade inimeste tapmisega. 1944. aasta juunis hukkas SS Stutthofi gaasikambris rohkem kui 100 Poola sõjavangi mürgigaasiga Zyklon B. Veidi hiljem lõpetati samal moel 77 Nõukogude Liidu sõduri elu.
Süüdistuses seisab veel, et SS tappis 1944. aasta sügisel teadmata arvu juute, seda nii gaasikambreid kasutades kui ka neid ebainimlikes tingimustes rongiga transportides. Lisatakse, et koonduslaagri kohutavad elutingimused nõudsid veel mitmesaja vangi elu.
/nginx/o/2018/11/07/11555606t1hcfef.jpg)
Mitusada töövõimetuks muutunud vangi tapeti lasuga kuklasse, väites, et tegu on terviseuuringuga. SSi arstid ja parameedikud tapsid vange isegi haiglas. Nimelt süstiti juutidele südamesse bensiini või fenooli.
Rehbogen on tunnistanud Stutthofis teenimist, kuid on eitanud oma rolli tapmistes. Prokuröride sõnul aitas mees aga läbi valvuritöö kaasa kuritegude sooritamisele. «Süüdimõistmiseks on piisav, kui saab selgeks, et valvur oli osa koonduslaagri struktuurist ja teadis, mis seal toimub,» teatasid prokurörid.
Tänapäevane praktika näitab, et enam ei ole vajalik natsikuritegude puhul tõestada kellegi otsest seotust tapmistega. Süüdistuste esitamisega eeldatakse, et näiteks valvurina töötanud isikud toetasid süstemaatilist tapmist, olles osa koonduslaagri personalist. Natsikuritegude uurimisega tegeleva keskuse hinnangul tähendab see, et igasugune osalus on kriminaalkorras karistatav.
Vähemalt 13 päeva kestvad ülekuulamised leiavad aset Münsteri noortekohtus, sest kahtlusalune polnud kuritegude toimepaneku hetkel veel 21-aastane. Täiskasvanule on Saksa seaduste kohaselt tapmisele kaasaaitamise eest ette nähtud kolme kuni 15 aasta pikkune vangistus, noorte puhul on karistused leebemad.
Kuna kohtualuse tervis on kehv, saab kohtuprotsess toimuda maksimaalselt kahel päeval nädalas. Endiselt on küsitav, kas 94-aastane Rehbogen süüdimõistmise korral ka reaalselt vanglakaristust peaks kandma.