Austrias vahistati Venemaa kasuks spioneerinud eruooberst (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/09/11560288t1he14f.jpg)
Austria kahtlustab, et riigi sõjaväe eruooberst luuras aastakümneid Venemaa heaks, ning jätab sel põhjusel ära välisministri eelseisva visiidi Venemaale, teatas kantsler Sebastian Kurz reedel.
Austrias vahistati 70-aastane eruooberst, kes kahtlustuste kohaselt toimetas 20 aasta vältel Venemaa sõjaväeluureametile informatsiooni migratsioonikriisi, Austria sõjaväelennukite ja suurtükisüsteemide kohta.
Kohaliku meedia sõnul alustas mees luuramist 1990. aastatel ja tegutses kuni tänaseni. Oma tegevusega teenis mees ligikaudu 300 000 eurot, vahendas kohalik meedia.
«Loomulikult, kui sellised juhtumid kinnitust leiavad, olgu see siis Hollandis või Austrias, ei paranda see suhteid Euroopa Liidu ja Venemaa vahel,» tõdes kantsler viidates aprillikuisele juhtumile, mille raames saatis Holland välja neli Vene agenti, kes väidetavalt kavandasid küberrünnakut Haagis paiknevale ülemaailmsele Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile.
«Venemaa luuramine Euroopas on vastuvõetamatu ja tuleb hukka mõista,» lisas Kurz.
«Meil on hea meel, et suutsime kahtlusaluse tabada,» ütles Austria kaitseministeerium. Kaitseminister Mario Kunasek sõnas, et luuretegevus tuli päevavalgele mõne nädala eest tänu ühe teise Euroopa riigi luureagentuurilt saadud infole.
Ministeeriumi raporti kohaselt kontakteerus kahtlustatav spioon Vene luureohvitseriga ühel või kahel korral nädalas ja andis talle üle salastatud dokumente. Hetkel pole teada, kas tegemist oli üksikjuhtumiga või mitte.
Eruooberstit võib süüdimõistmisel oodata kuni kahe aasta pikkune vanglakaristus.
Ülekuulamisel tunnistas sõjaväelane, et venelasi huvitasid relvasüsteemid ja Austria viimaste aastate rändeolukord. Samuti teatati, et eruooberst loovutas uurimise tarbeks tehnilisi seadeid, muu hulgas oma sülearvuti.
Austria kaitseminister kutsub seoses vahejuhtumiga välja Venemaa sõjaväeatašee. Välisminister Karin Kneissl kutsub välja Venemaa suursaadiku ja tühistas planeeritud reisi Venemaale.
Vene välisministeerium teatas omakorda, et kutsub juhtumit arutama Austria suursaadiku Venemaal. Välisminister Sergei Lavrov ütles, et on teate peale ebameeldivalt üllatunud.
«Kuulsin sellest just äsja ja, ausalt öeldes, see teade üllatas mind ebameeldivalt,» ütles Lavrov ja lisas, et Austria otsus võimalikust spioonist avalikult enne Venemaalt teavet pärimata valmistab kahetsust.
«Aegade algusest on tavaks, et kui mõnel poolel tekivad mured, kahtlused seoses teise poole tegevuse ja seotusega mõningate protsessidega, mida peetakse riigi jaoks ohuks, siis rahvusvahelise suhtluse normide kohaselt tuleb küsida selgitusi otse,» märkis Lavrov.
/nginx/o/2018/08/21/11300377t1h6a27.jpg)
Teade väidetavast Venemaa heaks luuranud spioonist tuleb olukorras, kus Austria ja Venemaa lähedased suhted on palju tähelepanu pälvinud.
Austria ei ole NATO liige ja rõhutab oma staatust neutraalse riigina. Ta oli üks vähestest Euroopa riikidest, kes ei saatnud pärast endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist Inglismaal Vene diplomaate välja.
Austria valitsuskoalitsiooni kuulub alates eelmisest aastast Austria Vabaduspartei (FPÖ), mida peetakse Kremli-meelseks - nimelt on parteil alates 2016. aastast koostöölepe Vene presidendi Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa.
FPÖ nimetas ametisse välisminister Kneissli, kes sel suvel kutsus oma pulma Venemaa presidendi.