Raport: Rootsis kuulub kuritegelikesse ühendustesse üle 15 000 inimese

Politsei Stockholmi äärelinnas Fittjas, kust leiti kaubikust tulistamise ohvriks langenud mees.

FOTO: JOHAN NILSSON / TT / AFP / SCANPIX

Rootsi Tuleviku-uuringute instituudi koostatud raporti kohaselt kuulub riigis erinevatesse kuritegelikesse võrgustikesse 15 244 inimest, kes teadlaste kinnitusel on seni arvatust palju paremini organiseeritud.

Tuleviku-uuringute instituudi raporti «Vägivaldne äärmuslus ja organiseeritud kuritegevus» koostamist rahastas Rootsi tsiviilkaitse amet.

Selle koostamisel kasutas instituut politsei ja kaitsepolitsei kogutud andmeid anonüümseks muudetud kujul ning võrdles korrakaitseasutustelt saadud teavet andmetega, mis on karistusregistris, äriregistris, statistikametis, sotsiaalametis, kohtumeditsiiniametis ning eestkosteregistris.

Nii on tuvastatud kokku 15 244 inimest, kes on seotud kuritegelike ühenduste, jalgpallihuligaanide rühmituste ja vägivaldse äärmuslusega. Need grupid omakorda on uurimuses liigitatud näiteks maffiaks, motojõukudeks, valgete ülemvõimu propageerivateks rühmitusteks, kuritegelikeks grupeeringuteks, islamistlikeks rühmitusteks jne.

Koguni 25,6 protsendiga Rootsis toime pandud kuritegudest seostatakse kuritegelike võrgustike liikmeid või nende kaaskahtlustatavaid.

Kõige enam on neid, kes on seotud motojõukudega – 5693 inimest. Suuruselt teise grupi moodustavad 5094 kriminaalsete grupeeringutega seotud inimest, kes muuhulgas tegutsevad sotsiaalselt probleemsetes asumites.

Organiseerunud jalgpallihuligaanideks on liigitatud 835 inimest, neist pisut vähem, 785 inimest on loetud islamistideks.

Grupeerigud teevad koostööd

Raporti üheks põhijärelduseks on, et erinevad kuritegelikud organisatsioonid teevad omavahel suures ulatuses koostööd, eriti motojõugud, organiseeritud kuritegelikud rühmitused ning jalgpallihuligaanid.

«Üks huvitav küsimus, mida me tahaks uurida, on see, kas motojõugud ja jalgpallihuligaanid on selleks siduvaks jõuks, mis ühendavad eri gruppe, kuna nad teevad koostööd nii paljudega neist. Me vaatame, kuidas nad on sellise rolli saavutanud,» selgitas üks raporti koostanud teadlastest Amir Rostami.

Mitte kõik kaardistatud pole kahtlustatud kuritegudes, kuid siiski suurem osa, ning ka mitte otseselt kuritegusi sooritanud kuuluvad rühmitustesse, mis levitavad avalikkuses hirmu, saavad tulu narkoärist ning on seotud ulatusliku majanduskuritegevusega.

Rostami hinnangul maalib raport üllatava pildi. «See osa ühiskonnast on märksa suurem, kui seni kirjeldatud. Isegi need ametid, kellega me projekti käigus koostööd tegime, ei arvanud, et tegu võiks olla nii ulatusliku jõuga,» lausus ta.

Keskmiselt on kuritegelikku ühendusse kuuluja 26-aastane, kuid kõige enam on 19-aastaseid. 92 protsenti kuritegelikesse võrgustikesse kuulujatest on mehed. 67 protsenti neist on sündinud Rootsis, kuid suuremal osal on juured teistes riikides.

45 protsendil on mõni psühhiaatriline diagnoos, kuid vaid vähestel mõni tõsisem.

Suhteliselt palju harituid

Mis üllatas teadlasi ehk enim, siis 92 protsenti võrgustike liikmetest on lõpetanud vähemalt põhikooli, ligi pooled gümnaasiumi ning enam kui 8 protsendil on kutse- või kõrgkooliharidus. Seejuures vasakäärmuslaste seas on igal viiendal inimesel kõrgharidus, samas kui organiseeritud kuritegelike ühenduste ja -jõukude liikmete seas on kõrgharituid pisut üle ühe protsendi.

Kuigi kaardistatud 15 244 kuritegelike rühmituste liiget koos oma kaaskahtlustatavatega moodustavad Rootsi kahtlustusregistrisse kantutest vaid 4,5 protsenti, on raporti kohaselt seostatud neid aastatel 1995–2016 koguni 25,6 protsendiga kõigist toime pandud kuritegudest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles