Euroopa Kontrollikoda kahtleb kogu abi jõudmises põgenikeni Türgis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu rahastus on küll aidanud põgenikke Türgis, kuid Ankara keeldumine avaldamast nende nimesid tekitab kahtlusi, kas raha on jõudnud kõigi abivajajateni, ilmnes teisipäeval Euroopa Kontrollikoja (ECA) raportist.
Kontrollikoja aruanne keskendub EL-i algsetele projektidele Süüria ja teiste põgenike tarvis summas kokku 1,1 miljardi eurot. Raha eraldati vastavalt 2016. aastal sõlmitud leppele rändevoolu pidurdamiseks bloki riikidesse.
Audit ei kata ülejäänud kaht miljardit eurot, mille eraldasid liikmesriigid peavarju, toidu, riiete, hariduse ja tervishoiu tarvis.
"Me näeme, et raha läheb põgenikele, kuid ei saa konkreetselt öelda, et kogu raha läheb sinna. Siin on oht," lausus kontrollikoja liige Bettina Jakobsen.
ECA sõnul ei saa nad kontrollida põgenike andmeid makseregistritest, sest Türgi võimud keelduvad andmekaitsele viidates avaldamast põgenike nimesid ja nende saadud summat.
Jakobseni sõnul on see tema jaoks esimene kord kolme kontrollikojas töötatud aasta jooksul, kus ta nõutud dokumente ei ole saanud.
Jakobsen möönab, et ÜRO ametid ja teised projektide teostajad on suutnud riske leevendada, seades sisse rahvusvahelise kontrolli.
ECA soovitas, et Euroopa Komisjon survestaks Türgit võimaldama projekti partneritele juurdepääsu kasusaajate andmetele, kui Brüssel on eraldamas järgmist abiosa.
Pea nelja miljoni Türgis oleva põgenikuni, peamiselt kodusõja eest pagenud süürlaseni peaks jõudma järjekordsed kolm miljardit eurot EL-i abi.
Kokkuvõttes nendib ECA, et humanitaarprojektid on aidanud põgenikel rahuldada oma põhivajadusi, kuid ei ole alati pakkunud sellele raha eest ootustele vastavat väärtust.
Kontrollikoda tõi näiteks juhtumi, kus Brüssel ja Ankara jäid eri meelt, kuidas teostada vee ja reovee projekte ning prügi äravedu.
Enamik põgenikke ei ole majutatud laagritesse, vaid on leidnud elupaiga Türgi linnades.
ECA tõi selle järjekordse näitena, mille kohaselt ei hinda Komisjon järjekindlat ja kõikehõlmavalt eelarvesse kantud kulude mõistlikkust.
2016. aasta märtsis allkirjastatud abi-koostöö-vastu kokkulepe on drastiliselt vähendanud asüülitaotlejate rändelainet Euroopasse, mis tipnes 2015. aastal, mil saabujaid oli üle miljoni.