Läti riikluse eelloost Euroopa suurpoliitikas

Kuramaa hertsogi suveresidendiks rajatud Rundāle palee valmis Itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli jooniste järgi. Foto: Ints Kalnins

Iseseisva Läti vabariigi 100. aastapäeval on sobiv mäletada üht novembripäeva 457 aastat tagasi, mil Liivi sõja keerises sõlmitud Vilno paktiga pandi alus Läti riikluse eelloole.

Eri võimude vastandlike ambitsioonide ja riiklike struktuuride ümberformeerumise vaevades osutus püsivaimaks pisike Kuramaa hertsogiriik. Enam kui kahe sajandi (1561–1795) kestel jättis see Liivimaa kontekstis varju Poola ja Rootsi kui Liivi sõja suurimad näilised kasusaajad. Ühtlasi pakkus see arvestatavale osale läti rahvast ajaloolise kogemuse varasest modernsest riiklusest.