Rootsi on vastu Euroopa Liidu armee loomise mõttele (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/18/11584216t1hb5c6.jpg)
Nii Prantsuse president Emmanuel Macron kui Saksa liidukantsler Angela Merkel on viimasel ajal üha enam rääkinud Euroopa Liidu ühise sõjaväe loomisest, kuid vähemalt Rootsi on selle ettevõtmise vastu.
«Meie jaoks pole päevakorras võimalust seda mingil kujul toetada,» lausus riigi kaitseminister, sotsiaaldemokraat Peter Hultqvist Rootsi Raadiole. «Me näeme küsimust kaitseväest ja sellest, kuidas kaitsejõude üles ehitatakse, riikliku küsimusena. Meie arvates ei peaks see kuuluma Euroopa Liidu ülesannete sekka.»
Hultqvist on samuti vastu Merkeli ettepanekule, et kaitseküsimuste otsustamisel võiks Euroopa Liidus piisata enamuse toetusest praeguse üksmeelse otsuse nõude asemel.
«Põhiolemuselt pole see föderatsioon, vaid koostöö riikide vahel. Seni, kuni see nii püsib, peame tegema koostööd konsensuse põhimõtte alusel,» lausus Rootsi kaitseminister.
Hultqvisti sõnul tuleb arvestada ka NATOga tehtavat koostööd: «Me oleme ju arutanud, kuidas suhe Euroopa Liidu ja NATO vahel peaks välja nägema ning selle osaks pole Euroopa Liidu armee rajamine või mõni muu sarnane ettevõtmine.»
Ka konservatiivsete Moderaatide välispoliitika kõneisik Hans Wallmark suhtub Euroopa Liidu sõjaväe loomise mõttesse skeptiliselt, kuid tema hinnangul tuleks lihtsalt ei ütlemise asemel pakkuda välja oma tulevikuvisioon.
«Väga aktiivne Euroopa diplomaatiline ja välispoliitiline teenistus, nii et me jagaks vaadet olukorrale, informatsiooni võimalike ohtude kohta, et me töötaks projektipõhiselt oma võimekusega ka selles osas, mis puutub kaitsetehnikat, treeningut ja väljaõpet,» kirjeldas Wallmark oma nägemust.
Euroopa Liidu armeest on aktiivsemalt hakatud rääkima pärast seda, kui USA toetus Euroopa kaitsmisele on muutunud üha küsitavamaks.