/nginx/o/2017/05/23/6699899t1h040a.jpg)
Ehkki pealiskaudsel vaatamisel tundub, et Euroopasse on kokku jooksnud juba rohkem rahvast, kui siin varem üldse elas, on sisserännanute osakaal Euroopa elanikkonnast üpris väike, jäädes seitsme protsendi kanti, vahendas ERR.
Ehkki pealiskaudsel vaatamisel tundub, et Euroopasse on kokku jooksnud juba rohkem rahvast, kui siin varem üldse elas, on sisserännanute osakaal Euroopa elanikkonnast üpris väike, jäädes seitsme protsendi kanti, vahendas ERR.
«Hästi oluline on aru saada, et suurem osa globaalsest rändest ei toimu mitte Euroopas, vaid hoopis teistel kontinentidel arenguriikide vahel. Mitte arenguriikidest arenenud riikidesse, vaid arenguriikide enda vahel,» rääkis Euroopa Rändevõrgustiku rändeekspert Marion Pajumets.
Olukord võib aga muutuda, kui üleilmne kliimamuutus paneb liikuma rahvamassid, millega võrreldes praegune migratsioon võib hakata tunduma tillukesena - prognoosi järgi põgeneb 2050. aastal kliimamuutuste tõttu oma kodudest teistesse piirkondadesse 150 miljonit inimest. Seega lahendusi kliimamuutusest tingitud probleemidele on vaja nii ehk teisiti ning nende saavutamiseks on vaja hoopis uusi leppeid ja deklaratsioone.