Vene veteranid pöördusid palgasõdurite kasutamise tõttu kohtusse

Artjom Širobokov, kes ühines paremäärmusliku liikumisega Right Sector, et Donbassis võidelda. Foto: TASS/Scanpix

Vene sõjaväe veterane koondav ühendus pöördus väidetava erafirmade palgasõdurite teenuste kasutamise tõttu Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse.

Pole teada, kuidas Rahvusvaheline Kriminaalkohus ühenduse petitsioonile vastab, sest Venemaa ei ole Kriminaalkohtu liige. Kriminaalkohus saab vastutusele võtta ainult neid riike, mille valitsus on ise keeldunud menetlemast äärmiselt tõsiseid kuritegusid, samuti peavad rikkumised olema aset leidnud Kohtu liikmesriikide territooriumil.

Venemaa ei ole palgasõdurite kasutamist tunnistanud ning riigis on palgasõdurite vahendamine ebaseaduslik. Moskva sõnul on väliskonfliktides võitlevad tsiviilisikud seal omal vastutusel ning neil puudub igasugune seos Vene sõjaväega.

Veteranide ühenduse sõnul on nad saanud viimase kolme aasta jooksul tuhandeid kaebusi vene kodanikelt, kes on osalenud sõjategevuses Ida-Ukrainas, Liibüas, Kesk-Aafrika vabariigis, Gabonis, Sudaanis, Lõuna-Sudaanis, Jeemenis ja mujal.

Ühenduse esindaja Jevgeni Šabajev märkis, et neil on olemas ka inimesed, kes on valmis oma kogemuste põhjal tunnistusi andma.

«Erasõjafirmade töötajad jäetakse tahtlikult ilma oma juriidilistest õigustest, mille tulemusena ei saa nad tervisekindlustust ega majanduslikku toetust, mida valitsus võimaldab veteranidele,» seisab veteranide ühenduse kirjas Kriminaalkohtule.

Vene presidendi inimõiguskomisjoni liige Sergei Krivenko tervitas veteranide ühenduse algatust.

«See probleem on tekkinud, sest riik kasutab sõjalistes konfliktides erafirmade kaudu palgasõdureid, tehes ise nägu, et pole sellega seotud,» lasusus Krivenko.

«Me peame kas sõjalised erafirmad seadustama ja pakkuma võitlejatele tavapäraseid hüvitisi või uurima neid vastavalt palgasõdureid keelavale seadusele. Aga kumbagi sellest ei toimu,» lisas ta.