/nginx/o/2011/11/22/847646t1h4220.jpg)
President Ilves rõhutas täna rahvusvahelisel Baltimaade teemalisel konverentsil, et Balti riikide koostöö on 20 aastaga muutunud konkreetseteks piirkondlikeks projektideks.
Ilves näeb Balti koostööd läbi ühiste projektide
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves rääkis konverentsil «The Baltic Ways: 20 Years on. Closing the Gaps in the Baltic Sea Region» peetud kõnes, et nendeks projektideks on kindlasti Balti riike ülejäänud Euroopaga ühendav kiirraudtee Rail Baltic, uue tuumajaama ehitus, aga ka meie julgeolekuga otseselt seotud NATO õhuturbe missiooni alaliseks muutumine. Selle eelduseks on kõigi Balti riikide tõsine panustamine oma julgeolekusse, kus nähtavaimaks mõõdupuuks on kaitsekulutuste tase, ütles Ilves.
President keskendus konverentsil peetud kõnes piirkondlikule koostööle: Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB6 Euroopa Liidus ning NB8, kuhu lisaks kuuluvad ka Island ja Norra, kes ei ole euroliidu liikmed, samuti Euroopa Liidu Läänemere strateegia, millega on ühinenud kõik ühenduse Läänemere-äärsed liikmesriigid ehk NB6 koos Poola ja Saksamaaga.
Ilves kritiseeris erinevaid põllumajandustoetuste määrasid
Konverentsil tõstatas Ilves Euroopa Liidu siseturu toimimise küsimuse, märkides, et ilmselgelt peitub Euroopa Liidu riikide majandusedu ühtses turus.
«Sellega nõustuvad isegi euroliidu suhtes kõige skeptilisemalt meelestatud liikmesriigid. Aga praegu, kui me kõik tunneme muret Euroopa majanduse pärast, näeme hoopis seda, kuidas niinimetatud vanad liikmesriigid keelduvad ühtse turu nimel pingutamast ja klammerduvad selle asemel neile antava riigiabi külge. Sedalaadi riigiabi tuntakse kui ühist põllumajanduspoliitikat. Ühine on see siis, kui olete üks niinimetatud vanadest liikmesriikidest,» nentis Ilves.
Riigipea märkis, et ühtsel turul maksavad traktorid ja kombainid, väetis, diislikütus ja pestitsiidid, seemned ja kariloomad igal pool ühepalju. «Selles mõttes toimib ühtne turg igati hästi. Kõik talunikud peavad sama palju maksma. Millegipärast aga saavad talunikud vanades liikmesriikides kolm korda, mõnes Euroopa Liidu riigis isegi kuus korda suuremaid toetusi kui meie talunikud,» tõi Ilves välja.
Vastutustundlikkus aitas Baltimaades tugevad rahvusriigid luua
President kõneles ka ÜRO Arenguprogrammi inimarengu ühisest aruandest Eesti, Läti ja Leedu kohta, milles peegeldub kolme Balti riigi viimase kahe aastakümne edulugu.
«Iga riik on teinud midagi paremini ja midagi vähem paremini kui teised kaks. Tähtis on näha üldpilti: iseseisvuse taastamisele järgnenud kahekümne aasta jooksul oleme kasutanud enesemääramisõigust ja pidanud kinni vastutustundlikust finantskäitumisest. See on aidanud meil rajada hästi toimivad rahvusriigid, mis põhinevad demokraatial, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste austamisel,» rääkis Ilves.
Täna ja homme Tallinnas toimuval rahvusvahelisel konverentsil arutlevad sotsiaalteadlased ja avaliku elu tegelased Baltikumist, Rootsist, Poolast, USAst ja Soomest teemal, kuidas ületada lõhet uute ja vanade EL riikide inimarengus. Konverents leiab aset Eesti Koostöö Kogu eestvõttel, Balti Assamblee ja Euroopa Komisjoni Eesti ja Leedu esinduste koostöös.