Mehhiko piirile saadetud USA sõduritele relvi kätte ei anta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hondurase migrandid poseerivad fotol Tijuanas, istudes Mehhikot ja USAd eraldaval piiritaral.
Hondurase migrandid poseerivad fotol Tijuanas, istudes Mehhikot ja USAd eraldaval piiritaral. Foto: Ramon Espinosa / AP / Scanpix

USA kaitseminister James Mattis kinnitas, et Mehhiko piirile migrante tõkestama saadetus sõjaväepolitseinikud on relvastamata ning neil pole õigust kedagi vahistada.

«Neil pole relvi käes, liikumas pole ühtegi relvastatud üksust,» kinnitas Mattis eile õhtul peetud pressikonverentsil, lisades, et sisejulgeolekuministeerium ei palunud neilt ka surmava jõu saatmist piirile. «Rahunege, ärge muretsege selle pärast,» kuulutas Mattis reporteritele.

Tema sõnul saadetakse sõjaväelased Mehhiko piirile eelkõige selleks, et kaitsta piirivalvetöötajaid võimalike ohtude eest.

USA kaitseminister James Mattis.
USA kaitseminister James Mattis. Foto: OGNEN TEOFILOVSKI / REUTERS / SCANPIX

Kaitseministri väitel on sõduritel nuiad ja kilbid, neile võidakse anda ajutiselt õigus migrante kinni pidada, kuid seda vaid mõneks minutiks, mitte tundideks.

«Kui keegi peksab piirivalvurit ja meil on võimalus midagi teha selles osas, saame peksmist takistada ja võtta nad kinni ja anda üle piirivalvurile, kes siis vahistab nad,» kirjeldas Mattis võimalikku töökorraldust.

Mehhiko piirilinna Tijuanasse on jõudnud umbes 3000 Kesk-Ameerika migrandist koosnev karavan, mille liikmete sõnul põgenevad nad Hondurases, Guatemalas ja El Salvadoris valitseva tagakiusamise, vägivalla ja vaesuse eest.

Samas USA president Donald Trump on kirjeldanud migrandikaravani kui invasiooni ning saatnud riigi piiri tugevdama – kui kasutada presidendi sõnu – umbes 5800 sõdurit.

Kohus tühistas varem sel nädalal Trumpi korralduse keelata illegaalselt riiki sisenenud inimestel asüüli paluda.

Tagasi üles