Zarif: USA süüdistused keemiarelvaprogrammi olemasolus on ohtlikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif nimetas reedel USA süüdistusi Teherani keemiarelvaprogrammi olemasolus kohta «rõvedaks ja ohtlikuks».
«USA tahab kasutada rahvusvahelisi leppeid süüdistuste esitamiseks Iraanile samas, kui ta on võtnud oma poliitikaks nende rikkumise,» kirjutas Zarif Twitteris.
Iraani välisminister nimetas Ühendriikide süüdistusi massihävitusrelvade deklareerimata jätmises «rõvedaks ja ohtlikuks», sest neid esitab tema sõnul riik, kes toetas «keemiarelvade kasutamist Iraagi poolt Iraani vastu ja tungis seejärel Iraaki väidetavalt selleks, et neist vabaneda».
USA president Donald Trump on järsult suurendanud survet Teheranile, lahkudes mitmepoolsest tuumaleppest ja kehtestades islamivabariigile taas karmid majandussanktsioonid.
5. novembril jõustunud sanktsioone Iraani naftasektorile ning laeva- ja laevaehitustööstusele peetakse seni karmimaks.
Neljapäeval süüdistas USA Iraani Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) oma keemiarelvaprogrammist mitteteatamises ja seeläbi rahvusvaheliste lepete rikkumises.
Ühendriikide esindaja Kenneth Ward ütles Haagis OPCW peakorteris, et Teheran on välja töötamas «ründeotstarbelist närvimürki».
Iraani välisministeerium lükkas varem reedel USA süüdistused tagasi.
«Sellised väärad ja valed süüdistused on täielikult kantud vihast Iraani riigi vastu ja nende eesmärk on hajutada rahvusvahelist tähelepanu nende endi murtud lubadustelt ja jätkuvast toetusest sionistliku režiimi keemiaarsenalile ja terroristlikele rühmitustele,» teatas välisametkond.
Islamivabariik on süüdistanud Ühendriike selles, et «see on ainus keemiarelvaarsenaliga riik, mis ei ole seni täitnud oma kohustust see hävitada».
Iraan on üks väheseid riike, keda on pärast Esimese maailmasõja lõppu 1918. aastal keemiarelvaga rünnatud.
Diktaator Saddam Husseini Iraak kasutas aastatel 1980-1988 kestnud Iraagi-Iraani sõjas korduvalt keemiarelvi, tappes ja vigastades tuhandeid Iraani sõdureid ja tsiviilisikuid.
Teheran on olnud sestsaati häälekas keemiarelvade vastane.