Leid Kiievi arhiivist: leivatükk viis ukrainlase Siberisse

Ukraina arhiivist leiti näidis 1930. aasta alguse näljahäda perioodil tarbitud leivast. Foto: twitter.com

Kiievis asuvast Ukraina Avalike Organisatsioonide Riiklikust Keskarhiivist leiti näidised ersatsleivast, mida kohalikud põllumehed aastatel 1932 kuni 1933 kestnud näljahäda ajal sööma olid sunnitud. 

«Näidiseid sellisest leivast ei ole kunagi varem leitud,» ütles arhiivi juht Olha Bazhan. «Need on absoluutselt originaalsed näidised leivast, mis on ühtlasi täpselt dateeritud».

Ersatsleivad leiti Siberisse saadetud Kiievi kirikukoori dirigendi arhiivisäilikust koos kirjaga, mis kandis sõnumit «tulevastele põlvkondadele» ja need pakuvad hindamatut teavet toidu kohta, mis ukrainlastele näljahäda perioodil kättesaadav oli.

«Siin on näide leivast, mida põllumehed tarbisid 1932. aasta kevadel,» kirjutas tollal 55-aastane koorijuht paberile, mille peitis koos tükikesega niinimetatud leivast oma koju. «Kiievis on meil veel veidi leiba ja me ei ole nälga suremas. Aga meil pole piisavalt süüa. Nälg on kohutav.»

Koorijuht tõdes, et ta ei tea selle leiva komponente, aga soovis selle siiski jätta tulevastele põlvkondadele teadmiseks.

1933. aasta 15. märtsil kirjutas koorijuht uue teate, milles kirjeldas näljahäda detailsemalt ja lisas veel ühe näite ersatsleivast.

«1933. aasta kevadel tabas nälg Kiievi elanikke rängalt, mistõttu me kasutasime toiduks kõike, mida suutsime leida,» kirjutas koorijuht. «Leiva asemel küpsetasime tammetõrudest ja kartulikoortest lameleiba. Jätsin tükikese sellest leivast tulevastele põlvkondadele, et nad teaksid, kui kohutav see nälg on! Hirmus!!!»

Näidised leivast sattusid arhiivi, kui koorijuht 1941. aasta suvel ebalojaalsuses süüdistatuna vahistati. Ersatsleib ja märkmed leiti läbiotsimise käigus koorijuhi kodust ja need sattusid tema säilikusse tõenditena mehe riigivastasest tegevusest.

64-aastaselt Siberisse saadetud koorijuht ei naasnud kunagi koju ja tema saatuse kohta Siberis teated puuduvad.

Ukraina näljahäda tappis ajaloolaste andmetel üle kolme miljoni inimese. Foto: Sindeyev Vladimir / ITAR-TASS / Scanpix

Ukrainlased ja ajaloolased peavad 1930. aastate alguses Ukrainas aset leidnud näljahäda, mida tuntakse nime holodomor all, tahtlikult korraldatud näljahädaks eesmärgiga juurida välja niinimetatud klassivaenulik element.

Osa ajaloolaste sõnul oli näljahäda peamine põhjus see, et Ukrainas toodetud teravili toimetati Nõukogude ametivõimude poolt teistesse liiduvabariikidesse. 

2006. aastal tunnistas Ukraina Ülemraada holodomori Nõukogude Liiduvalitsuse toimepandud genotsiidiks Ukraina rahva vastu. Hiljem on selle hinnanguga liitunud veel 15 riiki, teiste seas Eesti. Ameerika Ühendriigid nimetasid holodomori Stalini režiimi kriminaalkuriteoks. 

Lisaks Ukrainale kannatas 1932. ja 1933. aastal näljahäda käes ka Kasahstan, Põhja-Kaukaasia ja Volga piirkond ning Lääne-Siber.