Ukrainas mälestati holodomori ohvreid (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Mikser Kiievis
Sven Mikser Kiievis Foto: Välisministeerium

Ukrainas mälestati laupäeval 85 aasta taguse näljahäda ohvreid.

Holodomoriks nimetatakse näljahäda, mille põhjustas Nõukogude Liidu terror Ukrainas, kus tööliste ja kommunistide relvastatud salgad saadeti üle jõu käivate varumisplaanide alusel küladesse vilja koguma. Selle tulemusena suri nälga erinevatel andmetel 2,5 kuni 7,5 miljonit inimest.

Ukraina võimud tunnistasid 2006. aastal holodomori Nõukogude Liidu genotsiidiks ukraina rahva kallal. Ukrainlased mälestavad seda ametlikult iga aasta novembri neljandal laupäeval.

Täna Ukraina pealinnas Kiievis toimunud üritusest holodomori mälestusmärgi juures võttis osa ka president Petro Porošenko, kes ütles avalduses, et näljahäda oli «inimeste põhjustatud». «Me peame alati mäletama kohutavaid kuritegusid, mida kommunistlik režiim sooritas Ukraina pinnal,» lisas Porošenko. 

Ukraina julgeolekunõukogu sekretär Oleksandr Turtšõnov ütles, et holodomor oli «genotsiid ukraina rahva kallal» ja süüdistas Venemaad ka relvakonfliktis Ida-Ukrainas. 

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles laupäeval, et näljahäda oli «ühine tragöödia». 

Mikser Ukrainas: Pidades meeles tragöödiaid nagu Holodomor, muutume tugevamaks, targemaks, vastupidavamaks 

Kiievis toimunud mälestusüritusel käinud välisminister Sven Mikser avaldas sõnavõtus kaastunnet Ukraina rahvale ja kõigile teistele stalinistliku terrori ohvritele. 

«Kui vaatame tagasi totalitarismi ajaloole, on Holodomor möödunud sajandi üks suuremaid tragöödiaid. Maailm ei tohi seda unustada. Eesti oli esimene riik, kelle parlament tunnustas 25 aastat tagasi 1932.-33. aastate näljahäda genotsiidina, milleni viis stalinistlik kollektiviseerimise ja dehumaniseerimise poliitika. Ka Eesti 20. sajandi ajaloos on talletunud nõukogude totalitarismi julmus ja selle kallaletung inimväärikusele,» sõnas välisminister. 

«Me ei tohi väsida toonitamast, kui oluline on tuua päevavalgele inimõiguste rikkumised, säilitada ajaloolised tõendid ja olla ohvritele toeks nende teekonnal taastada väärikus. Mälestusüritused nagu täna panevad meile südamele, et sarnaste katastroofide ärahoidmine sõltub meie kõigi vankumatust panusest. Pidades sääraseid tragöödiaid meeles, muutume tugevamaks, targemaks, vastupidavamaks,» rõhutas Mikser.

Pärast sõnavõtte süüdati küünlad Holodomori miljonitele ohvritele pühendatud memoriaali juures Ukraina Rahvamuuseumis.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles