Lepituskäsi Brüsselile: Di Maio on valmis Itaalia eelarvedefitsiiti vähendama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Itaalia asepeaminister Luigi Di Maio eelmisel nädalal televisiooni jutusaates «Piazzapulita».
Itaalia asepeaminister Luigi Di Maio eelmisel nädalal televisiooni jutusaates «Piazzapulita». Foto: Cristiano Minichiello / AGF / SIPA / Scanpix

Itaalia asepeaminister Luigi Di Maio teatas täna, et on avatud võimalusele riigieelarve puudujääki vähendada.

Euroopa Komisjon lükkas möödunud nädalal tagasi Itaalia järgmise aasta eelarvekava, mille puudujääk ulatub 2,4-protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), ületades eelmise valitsuse eesmärki kolmekordselt.

Tagasilükkamine tähendab, et Itaalia suhtes võidakse avada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, millega karistatakse liigselt kulutavaid liikmesriike.

«Kui läbirääkimiste käigus tuleb puudujääki veidi vähendada, pole sellest lugu,» ütles majandusminister Di Maio täna raadiojaamale Radio Radicale.

«Tähtis on see, et ükski inimene ei jääks ilma lubatud meetmetest,» lisas ta, viidates valitsuskoalitsiooni lubadusele kehtestada kodanikupalk ja viia läbi pensionireform.

Viie Tähe Liikumise (M5S) juhi Di Maio sõnul on valitsuse jaoks võtmeküsimus mitte numbrid, vaid inimesed.

Itaalia peaminister Giuseppe Conte, majandusminister Giovanni Tria ja asepeaministrid Di Maio ja Matteo Salvini peaksid veel täna eelarvet arutama.

Rooma-Brüsseli eelarvetüli on kestnud juba üle kuu aja ja enne tänast ei olnud Itaalia valitsus avaldanud valmisolekut eelarvekava vastavalt Euroopa Komisjoni nõudmistele muuta.

Milano börs kerkis Di Maio sõnavõtu järel täna ennelõunal 3,07 protsenti.

Juuni algul ametisse astunud M5Si ja marurahvusliku Põhjaliiga valitsus jagas 4. märtsi valimiste eel kulukaid lubadusi, mis kinnistati hiljem valitsusprogrammis.

780 euro suurune kodanikupalk töötutele ja madala sissetulekuga isikutele läheb riigile maksma vähemalt kümme miljardit eurot aastas.

Tagasi üles