:format(webp)/nginx/o/2018/11/28/11609500t1h3a64.jpg)
Eelmisel kuul Indoneesia lähedal merre kukkunud Lion Airi reisilennuk polnud juba oma eelviimasel reisil lennukõlbulik, teatasid täna uurijad.
Alla kukkunud Lion Airi lennuk polnud juba eelviimasel reisil lennukõlbulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgses raportis keskendus Indoneesia transpordiohutuse komisjon (KNKT) lennufirma hooldusprotseduuridele ja pilootide väljaõppele, aga ei avaldanud 29. oktoobril 189 inimese elu nõudnud õnnetuse põhjust.
Raportis avaldati uusi detaile pilootide katsetest lennuki stabiliseerimiseks pärast seda, kui teavitati probleemidest. Lisaks teatati, et piloodi viimases suhtluses juhtimiskeskusega palus ta luba laskuda 1500 meetri peale.
Kontakt lennukiga kadus 13 minutit pärast õhkutõusu Jakartast. Lennuk oli teel Pangkal Pinangi.
Andmetest selgus, et terve lennu vältel andis hoiatussüsteem märku lennuki võimalikust varisemisest (stall). Piloot üritas lennuki nina üles tõsta, kuid paigaldatud varisemisvastane süsteem surus seda pidevalt alla. Raporti kohaselt polnud süsteemi pilootide käsiraamatus lahti seletatud.
Sama lennukiga eelmisel lennul Bali saarelt Jakartasse lennanud pilootidel tekkis sarnane probleem. Nemad otsustasid süsteemi välja lülitada ja käsitsi juhtides lennuki stabiliseerida.
KNKT teatel on sellise rikke puhul lennuk lennukõlbmatu ja lend tulnuks tühistada.
/nginx/o/2018/11/28/11609499t1h86ed.jpg)
Eelviimast lendu teenindanud piloodid teavitasid probleemidest Lion Airi tehnikuid, kes andsid sellest hoolimata järgmiseks hommikuks lennukile loa õhku tõusta.
Õnnetuse järel andis Lion Air pilootidele korralduse edastada tehnikutele erinevatest vigadest detailne ülevaade. Ka Boeing juhtis avalduses tähelepanu erinevate hooldustööde kahtlasele kvaliteedile, kuid ei süüdistanud õnnetuses mehhaanikuid ega piloote.
USA föderaalne lennuamet ütles, et õnnetuse põhjustasid mitmed erinevad probleemid, nimetades ära nii pilootide puuduliku väljaõppe kui ka hoolduse kvaliteedi. Allikas ütles Reutersile, et seni pole selge see, kui palju lennuki ja selle süsteemide disaini õnnetuses süüdistada saab.
Võimud on kätte saanud ühe lennuki musta kasti andmed, kuid endiselt otsitakse teist musta kasti, mis annaks ülevaate suhtlusest kokpitis enne õnnetust. Salvestis selgitaks seda, mida rääkisid omavahel piloodid, millised meetmed kasutusele võeti ja kas kuulda oli kahtlaseid helisid.