/nginx/o/2018/11/29/11612228t1h68b5.jpg)
Gruusia presidendivalimiste teise vooru võitis võimupartei Gruusia Unistus toetatud Salomé Zurabišvili, teatas keskvalimiskomisjon.
Gruusia valis uue presidendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimiskomisjoni avaldatud andmete kohaselt sai Zurabišvili 59,52 protsenti häälest (1 147 627 häält), tema vastane, opositsioonilise Ühtse Rahvusliku Liikumise kandidaat Grigol Vašadze 40,48 protsenti (780 633 häält). Vašadze kandideeris 11 opositsioonierakonna ühenduse ridades, kuhu kuulub ka ekspresident Mihheil Saakašvili Ühtne Rahvuslik Liikumine (UNM). Valimas käis 56,23 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Vastvalitud president asub põhiseaduse kohaselt ametisse 16. detsembril.
Tegu on esimese korraga, mil Gruusias on valimiste järel ametisse saanud naispresident. Samas pole Zurabišvili siiski Gruusia esimene naispresident, sest kahel korral on lühiajaliselt presidendi kohusetäitjana ametis olnud Nino Burdžanadze (23.11.2003-25.01.2004 ja 25.11.2007-20.01.2008).
Opositsioon kutsus inimesi väidetavate rikkumistega seoses meelt avaldama. Saakašvili kutsus eile mitte tunnistama presidendivalimiste teise vooru tulemusi ja alustama massilisi proteste.
«Ma kutsun Gruusia kodanikke kaitsma meie vabadust, demokraatiat ja seadust. Ma kutsun teid alustama rahumeelseid massimeeleavaldusi ja nõudma ennetähtaegseid üldvalimisi,» ütles Saakašvili. Vašadze oli Saakašvili võimuperioodil välisminister.
/nginx/o/2018/11/29/11612230t1h381a.jpg)
Lääneriigid on valimisi pingsalt jälginud, kui testi Euroopa Liitu ja NATO-sse pürgivale riigile.
Kuigi uuel riigipeal on suuresti tseremoniaalne roll, peetakse presidendivalimisi testiks võimupartei ja opositsiooni jõudude vahekorrast enne oluliselt tähtsamaid üldvalimisi, mis peaksid toimuma 2020. aastal.
Pinged kasvasid enne presidendivalimiste teist vooru. Opositsioon süüdistas valitsust valijate hirmutamises ja väitis, et võimupartei aktivistid ründasid Vašadze kampaaniameeskonda. Zurabišvili teatas omakorda, et tema ja ta lapsed on saanud UNMiga seotud inimestelt tapmisähvardusi.
Inimõigusorganisatsioonid on samuti süüdistanud Gruusia valitsusametnikke enneolematu ulatusega häälteostmises. Gruusia Unistuse juhtkond on seda eitanud. Gruusia peaprokuratuur ütles, et algatas süüdistuste uurimiseks juurdluse.
66-aastane Zurabišvili on Gruusiast 1921. aastal Pariisi suundunud põgenike järeltulija. Tema karjäär Prantsuse välisteenistuses kulmineerus välisministri kohaga Saakašvili valitsuses. Kuid ta sai kiiresti palju vaenlasi. Parlamendisaadikud ja ka diplomaadid süüdistasid teda ülbuses ja impulsiivsuses. Kui ta tagandati aasta hiljem, tulid tuhanded inimesed tänavatele selle vastu protestima.
Mõlemad kandidaadid on lubanud lähendada Gruusiat Läänele, kuid analüütikute sõnul on neil erinevad lähenemised selle eesmärgi saavutamiseks.
Politoloog Gela Vasadze hinnangul on Vašadze rohkem seotud Washingtoniga ja Zurabišvili on selgelt orienteeritud rohkem Euroopa Liidule. Kremli jaoks oleks UNMi kandidaadi võit nagu punane rätik härjale ja võiks viia pingete kasvamiseni kahe riigi vahel, sõnas ta.
60-aastane Vašadze on karjääridiplomaat, kes on kritiseerinud miljardär Bidzina Ivanišvili juhitavat ebapopulaarset võimublokki. Kuigi Ivanišvili lahkus 2013. aastal peaministri ametist, peetakse teda endiselt riigi de facto liidriks.
/nginx/o/2018/11/29/11612234t1h0b68.jpg)