Euroopa Liit nõuab gaasitarnete kohest taastamist kokkulepitud tasemele, vahendas liidu uueks eesistujariigiks tõusnud Tšehhi hilisõhtul tehtud ametlikus avalduses.
Euroopa Liit nõuab gaasitarnete mahu kohest taastamist
Venemaa taotleb samal ajal juba Euroopa Parlamendi erakorralise istungi korraldamist, et selgitada oma seisukohta gaasitülis. Euroopa Liidu abi gaasitüli lahendamisel on soovinud ka Ukraina.
Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev selgitas BBC-le antud intervjuus, et Moskva ei saa enam toetuda Ukrainale kui partnerile ning rõhutas vajadust uute gaasitrasside järele, mida plaanitakse Läänemere põhja ja Musta mere regiooni.
«Me usume, et nii pea kui võimalik on vaja arendada alternatiivseid transiiditeid ja me loodame, et Euroopa astub igasugused vajalikud sammud selle projekti realiseerimiseks,» märkis Medvedev.
Euroopa Liit ja USA on juba varem ergutanud Ukrainat ja Venemaad oma gaasitüli kiiresti lahendama. Ukraina energeetikaminister Juri Prodan sõitis reedel Tšehhi Vabariiki, mis on aasta alguses Euroopa Liidu uus eesistujariik. Sinna suundub peagi ka Medvedev.
Ungari, Poola ja Rumeenia teatasid reedel esimestest Vene-Ukraina gaasitüli mõjudest oma gaasiimpordile. Ungari energiafirma esindaja sõnutsi hakkas torustikes surve langema õhtupoolikul, Eesti aja järgi kell 17.00. Hilisõhtul leidis kõigis kolmes riigis kinnitust juba suurem langus.
«Euroopa Liit kutsub üles Venemaa ja Ukraina gaasitüli kiirele lahendamisele ja nõuab ELi riikide gaasitarnete kohest taastamist kokkulepitud tasemele,» teatati seejärel tehtud avalduses.
Selles lisatakse, et energiakokkulepped Euroopa Liidu ja naabrite vahel peavad põhinema usaldusväärsusel ja kindlusel ning sõlmitud varustus- ja transiidileppeid tuleb austada sõltumata olukorrast või asjaoludest. Euroopa Liit saab viiendiku tarbitavast gaasist Ukraina trasside kaudu.
Venemaa peatas alanud aasta esimesel päeval gaasitarned Ukraina tarbijatele ning Gazprom süüdistab nüüd ukrainlasi Euroopa klientidele mõeldud gaasi varastamises. Gazpromi esindaja väitel on neljapäevast peale Ukrainat läbivatest gaasitorudest kadunud 21 miljonit kuupmeetrit gaasi.
Ukraina gaasifirma Naftogaz lükkas sellised süüdistused tagasi, kuid selgitas, et on Euroopa klientidele mõeldud gaasist eraldanud osa tehnilistel põhjustel, hoidmaks torudes survet ja tagamaks transiidi jätkumist. Ukraina on alanud talveks kogunud ka varusid suurema gaasipuuduse vältimiseks.
Medvedev tõrjus aga väiteid, nagu noriks Moskva meelega Kiieviga tüli. Tema sõnul on Gazprom valmis kohe vaidluse lõpetama, ent kellegagi polevat läbi rääkida.
«Me oleme kõnelusteks valmis päeval ja ööl, kuid neil on ilmselt muud teha, kui seda probleemi lahendada, sest nad ei ole Moskvas,» seletas naftamonopoli tähtsuselt teine mees, kelle väitel on Gazprom teinud kõik, et tagada gaasitarned Euroopale.
Euroopa saab viiendiku tarbitavast gaasist läbi Ukraina. Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Itaalia energiafirmad ei ole seni teatanud gaasi saamise vähenemisest. Lisaks on Euroopal küllalt suured gaasivarud, et mõnda aega gaasitarneteta toime tulla.
Gaasikraanide kinnikeeramine tekitab Euroopas uusi diskussioone selle üle, kas Venemaa on ikka kindel energiakoostööpartner ja kas Euroopal tuleks vähendada energiasõltuvust Venemaast.