Uuring: Ladina-Ameerika ja Kariibid on maailma vägivaldseim kant

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mehhiko kuurortlinna Acapulco rannad meelitavad inimesi.
Mehhiko kuurortlinna Acapulco rannad meelitavad inimesi. Foto: AP / Scanpix

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigid on maailma vägivaldseim piirkond, kus sooritatakse 39 protsenti kogu maailma mõrvadest, selgub Ameerika Riikide Arengupanga (IDB) neljapäeval avaldatud uuringust.

Piirkonnas on vähem kui kahekümne aastaga toime pandud 2,5 miljonit mõrva, neist 75 protsenti tulirelvadega.

Ka rööve on seal kolm korda rohkem kui maailmas keskmiselt - 321,7 röövi 100 000 elaniku kohta keskmise 108 vastu.

Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere riikides asub ka 41 maailma kõige ohtlikumat linna 50-st.

Mõrvastatistika on eriti ehmatav, sest piirkonnas elab vaid üheksa protsenti maakera rahvastikust. Vaid seal kuulub tapmine peamiste surmapõhjuste hulka.

Maailma vägivaldseimad linnad on Venezuela pealinn Caracas, Acapulco Mehhikos, El Salvadori pealinn San Salvador ja San Pedro Sula Hondurases. Neis linnades on mõrvatase üle 80 juhtumi 100 000 elaniku kohta, mis on maailma keskmisest 10-20 korda kõrgem.

«See piirkond on anomaalia,» ütles IDB, sest viimaste aastate arengutaseme tõusust hoolimata ei ole vägivald kahanenud.

Aastatel 2004-2014 oli enamikus piirkonna riikides ligi 4-protsendine aastane majanduskasv, vaesus vähenes ning kodanikud muutusid tervemaks ja nende haridustase tõusis.

IDB kodanike turvalisuse direktor Nathalie Alvarado ütles, et piirkonna inimesed ei usalda institutsioone, mis peaksid neid kaitsma.

Prognooside põhjal läheb olukord ainult hullemaks. Kui 2017. aastal oli piirkonnas 100 000 elaniku kohta 22 tapmist, siis 2030. aastal on neid tõenäoliselt 35.

IDB hinnangul põhjustas olukorra kiire ja organiseerimatu linnastumine, pidurdunud tootmine ja noorte tööpuuduse kasv.

Piirkonnas otsib tööd 7,1 miljonit noort ning 15,1 miljonit ei õpi ega tööta.

Oma osa on ka tulirelvade laialdasel kasutamisel ning organiseeritud kuritegevusel, narkoäril ja muul salakaubandusel.

Tagasi üles