/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/20/7120453t1heb56.jpg)
Baltimaad ja veel 13 Euroopa Liidu liikmesriiki väljendasid neljapäeval Bratislavas vastuseisu EL-i ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähendamise vastu, teatas Läti välisministeerium.
16 EL-i riiki on vastu ühtekuuluvuspoliitika rahastuse kärpimisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtekuuluvuspoliitika sõprade tippkohtumisel osalenud Läti välisminister Edgars Rinkēvičs rõhutas, et liikmesriikide jõukustaset tuleb ühtlustada.
«Alates Euroopa Liiduga liitumisest, on meie riigid saanud suurt kasu ühtekuuluvuspoliitikast. Läti on seda raha kasutanud targalt, investeerides projektidesse ja programmidesse, mis on meie arenguks olulised,» rääkis minister.
«Me usume, et ühtekuuluvuspoliitika peab jääma Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveraamistiku üheks prioriteediks. Selles valguses on Läti jaoks vastuvõetamatu ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähendamine,» jätkas Rinkēvičs.
Ta lisas, et praegu on veel aega leida õige tasakaal uute eesmärkide rahastamise ja riikide endiselt erineva jõukusastme vähendamise vahel. Välisministri sõnul on oluline jätkata ka investeeringutega taristuprojektidesse nagu Rail Baltic.
Kohtumisel osalesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria, Horvaatia, Küprose, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Itaalia, Malta, Portugali, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia esindajad. Samuti osalesid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga esindajad.
Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada liikmesriikide vahelisi ebavõrdsusi ja kasvatada nende konkurentsivõimet ning lõimida siseturgu.