/nginx/o/2018/11/30/11615566t1he52d.jpg)
Eelmisel aastal suurenes leetritesse nakatunud inimeste arv aasta varasemaga võrreldes 30 protsenti, teatas ÜRO neljapäeval.
ÜRO: leetritesse haigestumine kasvas mullu 30 protsenti (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal suurenes leetritesse nakatunud inimeste arv aasta varasemaga võrreldes 30 protsenti, teatas ÜRO neljapäeval.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel on leetritesse nakatumise juhtude sagenemine peaaegu globaalne fenomen, kuid selle põhjused on piirkonniti erinevad.
Euroopas süüdistavad eksperdid probleemi tekkes osaliselt enesega rahulolu ja väärinfo levikut tõestatult tõhusa ja ohutu vaktsiini kohta.
WHO immuniseerimise, vaktsiinide ja bakterite eest vastutav direktor Martin Friede ütles ajakirjanikele, et "väidetavate ekspertide" tõestamata süüdistused vaktsiini aadressil on mõjutanud patsientide otsuseid.
Ta tõstis esile meditsiiniliselt põhjendamatuid väiteid, mis seostavad leetritevastast vaktsiini autismiga. Selliseid väiteid on levitanud sotsiaalmeedias niinimetatud "anti-vax" liikumise liikmed.
Leetritesse nakatumine on sagenenud ka Ladina-Ameerikas osaliselt "Venezuela koost laguneva tervishoiusüsteemi tõttu", ütles vaktsiiniliidu Gavi juht Seth Barkley avalduses.
"Teatatud juhtumite arvu suurenemisest on muret tekitavam püsiv leetrite levimine riikides, kus seda ei ole ammu nähtud," lausus Friede. "See näitab, et me oleme tegelikult vähikäiku tegemas."
Viimase 12 kuu jooksul on mitmelt riigilt, eriti Saksamaalt, Venemaalt ja Venezuelalt ära võtud leetritest vabanemise tunnistus.
WHO rõhutas siiski, et globaalne võitlus leetrite vastu on andnud sel sajandil muljetavaldavaid tulemusi. Aastal 2000 teatati maailmas rohkem kui 850 000 nakkusjuhust, tänavu oli neid 173 000.
WHO immuniseerimiseksperdi Ann Lindstrandi sõnul tekitavad hiljutised tagasilöögid frustratsiooni just globaalse edu taustal.
"Meil on olemas ohutu ja tõhus vaktsiin. See ei ole raketiteadus, me teame, mida teha," lausus Lindstrand ajakirjanikele.
WHO juhiste järgi peab leetripuhangute ärahoidmiseks vaktsineerimise tase olema 95 protsenti.
Ülemaailmne keskmine on püsinud viimastel aastatel 85 protsendi juures, kuid vaesemates piirkondades võib see olla 70 protsendi kandis.
Leetrid on ülinakkav haigus, mis elab nakatunud inimese ninas ja kurgus ning võib tekitada eriti lastel ägedaid tüsistusi.
Leetrid võtavad tõsise kulu peamiselt alatoidetud väikelastel, tõsisemate tüsistuste hulgas on nägemise kaotus, ajukelmepõletik, verine kõhutõbi, vedelikupuudus, kõrvapõletik ja tõsised hingamisteede haigused nagu kopsupõletik.
Leetritevastane vaktsiin võeti kasutusele 1963. aastal.