Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/30/11618416t1h838e.jpg)
/nginx/o/2018/11/30/11618346t1h0ed5.jpg)
- Külma õhu saabudes tekib India suurlinnades eluohtlik saasteprobleem.
- Valitsus näitab näpuga talunike poole, kes kulu põletavad.
- Talunike sõnul on kulupõletamine ainus võimalus põllumaad ette valmistada.
- Valitsuse propageeritav põllutehnika on enamikele liiga kallis.
Harpal Singh tõmbab tikku ja vaatab, kuidas kulu põleb. Kirbe suits jõuab New Delhini, mille surmav sudukokteil sellest aina mürgisemaks muutub. Iga aasta novembris tõuseb õhusaaste Põhja-Indias suure osa ülejäänud maailma silmis hoomamatu tasemeni, sundides koole uksi sulgema ja täites haiglapalatid hingamisraskustes inimestega.
/nginx/o/2018/11/30/11618348t1hd009.png)
Talve saabudes seob jahedam õhk autode ja tehaste heitgaasid ning ehitustolmu maapinna lähedale, moodustades nii kahjulike saasteainete mürgikokteili, mis ületab 30 korda Maailma Tervishoiuorganisatsioonis (WHO) paika pandud taseme, mida peetakse ohutuks.
Olukorra muudavad keerulisemaks talupidajad nagu Singh, kes soovivad kulu põletades oma maalappi järgmiseks hooajaks kiiresti ja odavalt ette valmistada. Ta teab, et kulupõletamine on ebaseaduslik ning selle tagajärjel haigestuvad igal aastal miljonid inimesed India pealinnas ja mujalgi.
Saastamine on odavam
Kohalikud võimud on probleemi ees aga võimetud ja hoolimata sellest, kas Delhit ootab ees järjekordne tervisekriis, on uus külv vaja maha teha.
«Meil ei jää midagi muud üle, kui kulu põletada,» lausus 65-aastane Singh, kes elab umbes 120 kilomeetrit Delhist eemal Haryana osariigis asuvas Ishargarhi külas. «Me teame, et suits saastab õhku, kuid see on odavaim ja lihtsaim viis saagi jääkidest vabaneda.»
Suits jõuab juba Delhini, tuues endaga tuttava seepiatoonis hägu ja halva ende ametnikele, kes tahaksid vältida kolmandat järjestikust aastat rekordsuduga. Heidutusmeetmetel – näiteks kuni 200 dollari (176 euro) suurustel trahvidel seadust rikkuvatele talunikele – paistab olevat kesine mõju.
Satelliidipildid näitavad kahes suurimas Delhiga piirnevas India viljaaidas, Haryana ja Punjabi osariigis palju põlenguid. Haryana osariigi keskkonnaameti töötaja S. Narayanani sõnul on tehtud 300 000 ruupia väärtuses (umbes 3700 eurot) trahve ja mõnes piirkonnas on see toonud kaasa 40-protsendilise põlengute vähenemise. «Meie eesmärk ei ole ainult karistamine, vaid talunike harimine,» lausus Narayanan.
Mõjuvõimsate talunike liitude sõnul jätavad paljud valitsuse ettepanekud tähelepanuta peidetud lisatasud, mis vaestele talunikele kehtivad.
Talunikud moodustavad suurte maapiirkondadega osariikides, nagu Haryana ja Punjab kaaluka hääletajaskonna ning kohalikud võimud ei soovi neid vihastada. Püüded veenda talunikke, kellest paljud elavad allpool vaesuspiiri, võtma kasutusele teisi maapuhastusviise, pole olnud edukad.
Paljud on sarkastilised ettepaneku suhtes osta nn õnnelikke külvimasinaid, mis maksavad kohaliku meedia teatel vähemalt 150 000 ruupiat (1850 eurot). Nende masinate eelis on see, et külvamisel pole vaja põldu enne puhastada. Valitsus pakub üksikisikutele 50 protsenti ja talunike liitudele 80 protsenti hüvitist, et masinate kasutamist edendada.
«Me oleme võlgades ega saa lubada isegi soodushinnaga tehnikat,» lausus 60-aastane talupidaja Karnail Singh. Tema sõnul peaks valitsus maksma talunikele aakri pealt, et nood põldusid ei põletaks.
Telereklaamidel, sotsiaalmeediakampaaniatel ja kohalikel kohtumistel on samuti väike mõju. Mõjuvõimsate talunike liitude sõnul jätavad paljud valitsuse ettepanekud – näiteks õle müümine tehastele – tähelepanuta peidetud lisatasud, mis vaestele talunikele kehtivad.
Talunikest patuoinad
«Kes maksab õlgede transpordi eest? Talunikud on samuti saaste pärast mures, aga tõsiselt võetavaid alternatiive ei ole,» lausus talunike õiguste eest võitleva liidu Bhartiya Kisan liige Sucha Singh.
Paljud talupidajad tunnevad, et neid on India üha suurenevaid linnu puudutavate probleemide tõttu patuoinaks tehtud. WHO hinnangul asub 14 maailma kõige saastatumast linnast Indias ja esimene linn nimekirjas on Delhi.
«Talunikke süüdistatakse saastamises, kuid keegi ei räägi tehastest, autodest ja bussidest, mis on peamised süüdlased,» tõi Singh välja.
Oma tegevust ei ole talunikel kavas lõpetada. «Me oleme kerged sihtmärgid, aga me jätkame kulu põletamist. Las valitsus teeb, mis suudab,» lausus teine talunik Harbans Singh.
Kuna suits on juba silmapiiril, valmistub Delhi valitsus võitluseks naabritega. Hiljuti lasti sulgeda kivisöel töötav jõujaam, kuid linnavalitsuse ülem Arvind Kejriwal hoiatas, et kui Punjab ja Haryana ei suuda kulupõletamise suhtes konkreetseid samme ette võtta, on järjekordne sudukriis ukse ees.
«Kogu piirkond ühes Delhiga muutub taas gaasikambriks,» lausus Kejriwal. «Inimestel tekivad jälle hingamisraskused. See on kriminaalne.»