Prantsusmaa parlament keelas laste löömise (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Loic Venance / AFP / Scanpix

Prantsusmaa parlament kiitis heaks eelnõu, mis keelab vanematel oma laste löömise. 

Tsiviilkoodeksit uuendatakse ja seal märgitakse ära, et vanemlikku autoriteeti ei tohi kehtestada vägivallaga ning vanemad ei tohi kasutada füüsilist, verbaalset ega psühholoogilist vägivalda. Last ei tohi füüsiliselt karistada ega alandada. 

Keeld kiideti heaks parlamendi alamkoja poolt neljapäeva hilisõhtul. Kohal oli vähe saadikuid, seega laste füüsilise karistamise keelustamise eelnõu poolt hääletas 51, vastu oli üks ja erapooletuks jäi kolm saadikut.

Sellega muudetakse 19. sajandi alguses Napoleoni ajal vanematele antud õigusi, mille kohaselt võib lapsi ihunuhtlusega karistada.

Eelnõu esitas Prantsusmaa soolise võrdõiguslikkuse minister Marlene Schiappa. Minister ütles ajalehele Le Parisien, et vanemad eksivad, kui arvavad, et karjumine, löömine või lapse kõrvast näpistamine on õiged viisid oma autoriteedi kehtestamiseks.

Prantsuse esileedi Brigitte Macron avaldas samuti eelnõule toetust, kuid mõned konservatiivsed ja paremäärmuslikud saadikud arvavad, et tegu on perekonna siseasjadesse sekkumisega.

Valitsus valmistab ette ka raporti laste vastu suunatud vägivalla kohta ning loob meetmed vanemate harimiseks. Kuigi avalikkus on sellele vastuoluliselt reageerinud, on eksperdid selgelt eelnõu poolt.

Näiteks ütles lastepsühholoog Pierre Canoui Euronewsile: «Peavad olema piirangud, peame keelama mõned asjad, peame õpetama. Peame vabanema mõttest, et laps on kuningas, aga on oluline lõpetada füüsiline karistamine ning kasutada arenenumaid meetmeid nagu rääkimine ja positiivsed emotsioonid.»

Laste füüsilise karistamise keelustamise osas näitas eeskuju Rootsi 1966. aastal. Pärast seda on Prantsusmaa andmete kohaselt samasugune muudatus tehtud 54 riigis, seal hulgas 22 Euroopa Liidu liikmesriigis.

Tagasi üles