/nginx/o/2018/12/04/11629474t1hccb7.jpg)
Hiljuti avaldati sotsiaalmeedias video, milles Venemaa Balti laevastiku juht kutsub sõjaväelasi osalema Kaliningradi lennujaama uue nime hääletusel. Muu hulgas nimetab viitseadmiral filosoof Immanuel Kanti kodumaa reeturiks, kelle teosed ei huvitavat mitte kedagi.
Ajaleht Novõi Kaliningrad selgitas välja, et kõnealuses videos esineb Balti laevastiku staabiülem viitseadmiral Igor Muhametšin omal algatusel kahe sõjalaeva vastuvõtu tseremoonial.
Viitseadmiral kõneles, et valida on nelja kandidaadi nimede vahel. «See on Jelizaveta Petrovna, imperaatori lapselaps, mingisugune üsna tuntud Immanuel Kant ja kaks väejuhti,» ütles Muhametšin.
«Rääkides Kantist, siis kõik räägivad Kant, Kant ja nii edasi – aga see inimene reetis oma kodumaa, alandas ennast ja roomas põlvili, et talle antaks kateeder, saate aru, ülikoolis. Et ta õpetaks seal, kirjutaks mingeid arusaamatuid raamatuid, mida keegi siinviibijatest pole lugenud ega hakkagi lugema,» tampis admiral Königsbergis (nüüdne Kaliningrad) elanud maailmakuulsa filosoofi mutta.
Seejärel kutsus Muhametšin sõjaväelasi üles meenutama Kaliningradi vallutamist Nõukogude armee poolt ning neid, «tänu kellele on Balti laevastik olemas».
Lõpuks tegigi admiral ettepaneku hääletada selle poolt, et lennujaam saaks Nõukogude väejuhi marssal Aleksandr Vassilevski nime. «Palun seda võtta mitte ainult kui isiklikku palvet, aga ka kui laevastiku sõjalise nõukogu ja juhtkonna pöördumist. Mõistate, ei ole ju sobilik, kui nõukogude sõdurite ja ohvitseride verega niisutatud oblasti ja linna lennujaam saaks võõramaalase nime,» lõpetas Muhametšin oma pöördumise.
Balti laevastiku pressiteenistus ei soovinud viitseadmirali sõnavõttu kommenteerida.
Kaliningradi lennujaama nimekonkurss lõppes 1. detsembril. Esialgsetel andmetel kogus keisrinna Jelizaveta Petrovna ligi 50 000 häält, Aleksandr Vassilevski üle 39 200, Immanuel Kant veidi üle 39 000 ning veel üks Nõukogude väejuht, Ivan Tšernjahovski üle 16 000 hääle. Lõplikud tulemused peaksid selguma 4. detsembril.
Olgu lisatud, et pikka aega juhtis hääletusel Kant, kuid siis hakkasid sõjaveteranid protestima, et filosoofi nimi on nende jaoks solvav ning esikohale kerkis keisrinna.
Aga see pole veel kõik. 26. novembril valasid seni tuvastamata isikud Kaliningradis asuva Immanuel Kanti ausamba ja mälestustahvli värviga üle. Samuti levitati linnas lendlehti, millele oli kirjutatud «Kant reetis Venemaa».
Aastail 1724-1804 Königsbergis elanud Kant leidis, et igasugune teadmine väljendub otsustusena. Filosoof püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuste võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad.