Jeemeni rahukõnelustel lepiti kokku vangide vahetuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/06/11634214t1h76c9.jpg)
Täna Rootsis ÜRO vahendatud kõnelustel kohtunud Jeemeni sõja vaenupooled leppisid kokku vangide vahetuses, ütles ÜRO erisaadik.
Martin Griffithsi sõnul nõustusid Jeemeni valitsuse ja huthi mässuliste esindajad vahetama vange, et suurendada pooltevahelist usaldust.
«Mul on hea meel teatada leppe allkirjastamisest vangide, kinnipeetavate, kadunuks jäänud, sunniviisiliselt kinni peetud ja koduaresti pandud isikute vahetuse kohta,» ütles Griffiths. «See võimaldab tuhandetel peredel taasühineda ning on mõlema delegatsiooni väga efektiivse, aktiivse töö tulemus.»
Griffithsi hinnangul on vaenupooled andnud viimatel nädalatel mõista, et suhtuvad sõjategevuse vähendamisse tõsiselt. Ta ärgitas pooli sõda lõpetama ja töötama heas usus rahusõnumi saatmise nimel.
Rootsi välisminister Margot Wallström avas täna Jeemeni rahukõneluste vooru, mis on Jeemeni valitsuse ja šiiamässuliste huthide esindajate esimene kohtumine rohkem kui kaheaastase vaheaja järel.
Läbirääkimised peetakse Rootsi pealinnast Stockholmist umbes 56 kilomeetrit põhja pool asuvas Rimbo külas.
«Järgnevatel päevadel on meil kriitiline võimalus anda hoogu rahuprotsessile,» ütles ÜRO Jeemeni erisaadik Martin Griffiths kõneluste algul ajakirjanikele ja rõhutas, et konflikti lahendamiseks on olemas võimalus ja ÜRO julgeolekunõukogu toetab seda.
«See juhtub, kui on olemas tahe see teoks teha,» ütles Griffiths, kes avaldas täna avaldatud New York Timesi arvamusloos lootust, et rahukõnelused võivad tuua häid uudiseid Hodeidale ja Jeemeni rahvale.
«Me oleme teinud tööd läbirääkimistel põhineva lahenduse saavutamiseks nii linna kui ka selle sadama säästmiseks hävinguohust ja sadama täiemahulise toimimise tagamiseks,» kirjutas Griffiths.
Jeemeni valitsus nõudis täna enne rahukõneluste algust huthidelt tagasitõmbumist strateegilise tähtsusega Hodeida linnast. Jeemeni välisministeerium nõudis Twitteris tehtud avalduses riigipöörajatest mässulistelt täielikku tagasitõmbumist läänerannikult ja ala üleandmist seaduslikule valitsusele, viidates Hodeidale.
Huhtid nõudsid omakoda Jeemeni pealinna Sanaa lennujaama täielikku avamist rahukõneluste tulemusena. Vastasel juhul ähvardasid mässulised sulgeda lennujaama ÜRO lennukitele.
«Kui Jeemeni lennujaama rahukõnelustel Rootsis Jeemeni rahvale ei avata, kutsun (mässuliste) poliitilist nõukogu ja valitsust sulgema lennujaama kõikidele lennukitele,» ütles üks mässuliste liidriteid Mohammed Ali al-Huthi.
Osapoolte esimeselt kohtumiselt pärast 2016. aastat läbimurret ei oodata. Möödunud korral kestsid läbirääkimised üle saja päeva, kuid sõda lõpetada neil ei õnnestunud.
Analüütikute ja ÜRO allikate andmeil on kõneluste eesmärk luua usaldust 2015. aastast alates sõdinud vaenlaste vahel. Läbirääkimiste lõpptähtaega määratud ei ole.
Saudi Araabia toetatud valitsuse ja Iraaniga seostatud huthi mässuliste sõjas on hukkunud üle 10 000 inimese ja 14 miljonit inimest on näljahäda veerel.
ÜRO on nimetanud sõja põhjustatud humanitaarkriisi maailma rängimaks.