EL loobub plaanist luua kahe aastaga suur ühine piirivalvejõud (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/06/11634638t1h22cf.jpg)
Euroopa Liidu plaan luua kahe aasta jooksul 10 000 liikmeline üleliiduline piiri- ja rannavalvejõud on teostamatu, tunnistas täna ühenduse eesistuja Austria.
Mõned Euroopa Liidu riigid pelgavad, et plaan kahandab nende suveräänset õigust kaitsta oma riigi piiri, teistele teeb muret piiriväe rahastamine.
Euroopa Komisjon avaldas plaani luua ühised piirijõud septembris.
«Komisjoni eesmärk nende kindlaksmääratud arvudega (10 000 liiget) aastaks 2020 ületab teostatavuse piiri,» ütles Austria siseminister Herbert Kickl ajakirjanikele. «Sellepärast uurime nüüd võimalikke kompromisse.»
Tema sõnul pole lootusetu plaaniga mõtet edasi minna: «Me ei võida sellest midagi, kui kirjutame 10 000 paberile, aga tegelikkuses neid ei eksisteeri. Sellepärast tähtaegu pikendataksegi.»
Kickl selgitas, et uus plaan näeb ette piiriväe järkjärgulist moodustamist Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta ehk 2021.–2027. aasta eelarve jooksul. Eelarve on alles arutamisel.
Austria võõrustas täna Brüsselis Euroopa Liidu siseministrite kohtumist, mille peateema oli rände vähendamine.
Üks tundmatuks jääda soovinud Euroopa Liidu diplomaat ütles AFP-le, et 10 000 liikmelise piiriväe eesmärgist on praeguseks sama hästi kui loobutud. «Esialgu on see ebarealistlik,» ütles ta.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kuulutas septembris välja plaani suurendada praeguseid 1300-liikmelisi Euroopa Liidu piirivalvejõude, et aidata liikmesriikidel piiri valvata.
Mitmele riigile pole vastuvõetav ei Junckeri pakutud piirivalvurite arv ega projekti rahastamine. Poola on näiteks kurtnud, et nii jääks vähem raha teedele ja teistele taristuprojektidele.