Jaapani peaministri Shinzo Abe koalitsioon surus täna varahommikul parlamendis läbi vastuolusid tekitanud seaduse, mis lubab riiki senisest rohkem võõrtööjõudu ja peaks aitama leevendada kroonilist tööpuudust.
Jaapan lubab riiki rohkem võõrtöölisi
Seadus jõustus pärast seda, kui ülemkoda selle opositsioonierakondade kriitikast hoolimata vastu võttis. Alamkoda kiitis võõrtööjõuseaduse heaks juba novembri lõpus. Mõlemas parlamendi kojas on Abe koalitsioonil enamus.
Valitsusel on kavas tuua uue seaduse toel viie aasta jooksul riiki kuni 345 000 ehitustöölist, toitlustustöötajad, meditsiiniõde ja teiste sektorite töötajat.
Võõrtööjõu Jaapanisse lubamist peetakse riigi kiirelt vananeva ja kahaneva rahvastiku taustal paratamatuks. Tööjõunappus on eriti suur teenustesektoris, mis sõltub juba praegu välismaistest praktikantidest ning keeletudengitest.
«Meil on kavas alustada järgmise aasta aprillis, sest peame tööjõupuuduse leevendamiseks uue süsteemi kiiresti käivitama,» ütles Abe neljapäeval parlamendile.
Opositisooniparteid väitsid, et seadus ei paku lahendusi mõjule, mida võõrtööjõud võib Jaapani ühiskonnale avaldada, ega kaitse ka võõrtööliste õigusi.
Seadus lubab eriti terava tööjõupuudusega sektori oskustöölistel saada viieks aastaks viisa, mis ei luba neil aga peret kaasa tuua.
Valdkondades, kus on vaja kõrgemat kvalifikatsiooni ja anda tuleb raskem jaapani keele eksam, on sobivaks osutunud võõrtöölisel võimalik viisat määramata ajaks pikendada ja saada lõpuks alaline elamisluba. Sel juhul võib ka perekonna Jaapanisse kaasa tuua.
Seaduse kritiseerijad tõstatasid küsimuse, kas võõrtööjõu sissevool lööb palgad alla, kuidas rakendada võõrtööliste puhul Jaapani sotsiaalkaitsesüsteemi ja tundsid muret sisserännanud tööjõu ekspluateerimise pärast.
Sisseränne on homogeense rahvastikuga Jaapanis olnud pikalt tundlik teema, ent ettevõtted on survestanud valitsust looma abinõud tööjõupuuduse leevendamiseks. Tööpuudus on Jaapanis hetkel 2,5 protsendi ringis.