/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/12/09/11642571t1h8247.jpg)
Tänavused Nobeli rahupreemia laureaadid Nadia Murad ja Denis Mukwege loodavad, et auhind aitab neil survestada rahvusvahelist kogukonda tegutsema.
Nobeli rahupreemia laureaadid: rahvusvahelisel kogukonnal lasub kohustus tegutsega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeziidi aktivistile Muradile ja Kongo Demokraatliku Vabariigi arstile Mukwege antakse rahupreemia üle esmaspäeval Oslos «nende jõupingutuste eest teha lõpp seksuaalvägivalla kasutamisele relvana sõjas ja relvastatud konfliktis».
/nginx/o/2018/12/09/11642572t1hfb60.jpg)
Murad, kelle äärmusrühmitus Islamiriik (IS) võttis 2014. aastal Iraagis pantvangi ja kellel õnnestus kolm kuud kestnud õuduste järel põgeneda, nimetas auhinda suureks auks kogu jeziidi kogukonnale ja «märgiks» tuhandetele naistele, kes on endiselt pühasõdalaste käes vangistuses.
«Üks auhind ei saa kõrvaldada kogu vägivalda ja rünnakuid rasedate naiste, laste, naiste vastu ja tagada neile õiglust,» ütles Murad Oslos pressikonverentsil.
Laureaat avaldas samas lootust, et see «avab meile uksed ligipääsuks senisest rohkematele valitsustele» eesmärgiga tuua vägistamise toimepanijad kohtu ette. «See on vajalik selleks, et me saaksime leida lahenduse ja tegelikult toimuva peatada,» lisas ta.
/nginx/o/2018/12/09/11642574t1ha972.jpg)
Kaks aastakümmet konfliktist räsitud Kongo DV idaosas vägistamisohvreid ravinud Mukwege sõnul muudab Nobeli preemiaga kaasnev rambivalgus maailma jaoks raskemaks seksuaalvägivalla ignoreerimise.
«Me ei saa öelda, et me ei tegutsenud, sest me ei teadnud. Nüüd teavad kõik ja ma arvan, et rahvusvahelisel kogukonnal lasub nüüd kohustus tegutseda,» lausus ta.
Mukwege sõnul ei ole Nobeli rahupreemia pälvimine «võit,» vaid seda tuleks pidada «alguseks uuele võitlusele, võitlusele seda sorti kurjuse vastu.»
Murad on üks tuhandetest jeziidi naistest, kelle džihadistid 2014. aasta pealetungi ajal röövisid ja vägistasid.
Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni (FIDH) hiljutise raporti andmeil röövisid pühasõdalased üle 6800 jeziidi, kellest 4300 kas põgenes või müüdi orjaks, üle 2500 on endiselt kadunud.
ÜRO on hinnanud toimunu genotsiidiks.
Maailmaorganisatsioon plaanib saata järgmisel aastal Iraaki metsikusi uurima uurimisrühma, et astuda samme 2017. aasta septembris Julgeolekunõukogus vastuvõetud resolutsiooni elluviimiseks, mis kutsub vastutusele võtma IS-i sõjakuritegude toimepanijaid.
Praegu on Saksamaal elav Murad ÜRO erisaadik inimkaubanduse ohvrite küsimuses. Ta ütles, et «sammud õigluse suunas» on andnud talle lootust.
Samas rõhutas Murad, et «ühtki ISIS-e terroristi ei ole veel kohtu alla antud,» ja lisas, et see ebaõiglus jätkub maailmas juhul, kui sellega praegu ei tegeleta.