ÜRO konverents võttis Marrakechis rändepakti vastu (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/10/11644459t1h3eed.jpg)
ÜRO konverents võttis täna umbes 150 riigi esindaja juuresolekul vastu rändepakti, kuigi osa maailmaühenduse riike otsustas sellega mitte ühineda.
ÜRO peasekretär António Guterres nimetas ränderaamistikku teekaardiks kannatuste ja kaose ärahoidmiseks ning üritas hajutada seda ümbritsevaid müüte, muu hulgas väidet, et see võimaldab ÜRO-l liikmesmaadele rändepoliitikat peale suruda.
Ta rõhutas, et pakt ei ole õiguslikult siduv, vaid see on rahvusvahelise koostöö raamistik, mis kinnitab riikide suveräänsuse põhimõtet.
«Me ei tohi anda järele hirmule ja libanarratiividele,» ütles Guterres konverentsil osalejatele, kelle seas on Saksa kantsler Angela Merkel, Panama president Juan Carlos Varela ja Kreeka peaminister Alexis Tsipras.
Juba varem väljendas ÜRO rändeesindaja Louise Arbour üllatust, et riikidele kohustusi mitte seadva paktiga seoses on läinud liikvele nii palju valeinfot.
Arbour toonitas, et pakt ei ole õiguslikult siduv. «On üllatav, et pakti ja selle sisu kohta on olnud nii palju valeinfot. Pakt ei loo õigust migreerida, see ei sea riikidele kohustusi,» ütles ÜRO rändeesindaja.
/nginx/o/2018/12/10/11643996t1hea90.jpg)
ÜRO konverentsil kõnelenud Saksa liidukantsler Angela Merkel lausus, et ÜRO rändepakt ei ole midagi vähemat kui meie rahvusvahelise koostöö alus.
Merkel nimetas rändepakti heakskiitimist tähtsaks päevaks ja märkis, et inimõigused kehtivad meie planeedi iga inimese suhtes.
Kantsler mainis ka inimsmugeldajatega seotud ohtu, rõhutades, et neil ei tohi lubada piire kontrollida.
Mittesiduva rändepakti, mis püüab tagada maailmas inimeste turvalist, korrastatud ja inimlikku liikumist, kiitis heaks 164 riiki. Pakti toetajate sõnul võib ränne aidata riikide majandust, tuues vananevatesse rikastesse riikidesse noort tööjõudu.
Vastaste sõnul võib pakt seada ohtu riikide suveräänsuse ning tuua rändevoolu.
Rändepakt valmis juulis pärast 18 kuud kestnud kõnelusi. Mitu riiki on rändeleppest immigratsioonivastaste populistide survel taganenud.
Ameerika Ühendriikide valitsus lahkus kõnelustelt eelmise aasta lõpus, protsessist on lahkunud ka Austraalia, Austria, Tšehhi, Dominikaani Vabariik, Ungari, Läti, Poola ja Slovakkia.
USA nimetas eelmisel nädalal pakti ÜRO katseks edendada üleilmset valitsemist riikide suveräänsete õiguste arvel.