:format(webp)/nginx/o/2018/12/10/11645312t1h038a.jpg)
Ulatuslik 12 Euroopa Liidu riigis läbi viidud uuring näitas, et antisemitism muutub üha tõsisemaks probleemiks ning Euroopa juudid on aina rohkem mures tagakiusamise ohvriks langemise pärast.
Ulatuslik 12 Euroopa Liidu riigis läbi viidud uuring näitas, et antisemitism muutub üha tõsisemaks probleemiks ning Euroopa juudid on aina rohkem mures tagakiusamise ohvriks langemise pärast.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet küsitles uurimuse raames sadu juute, kes on oma sõnul kogenud viimase aasta jooksul füüsilist antisemiitliku rünnakut ning koguni 28 protsenti uuringus osalenutest kinnitas, et neid oli usukuuluvuse tõttu tagakiusatud.
Kõige suurem mure antisemitismiga on uuringu kohaselt Prantsusmaal, kus koguni 95 protsenti juutidest peab antisemitismi suureks või väga suureks probleemiks.
2015. aastal ründasid terroristid Pariisis juudi toidukauplust ja võtsid seal pantvange.
Tänavu aga sai palju tähelepanu juhtum, kus Pariisis mõrvati 85-aastane holokausti üle elanud Mireille Knoll. Lisaks ründasid teismelised Prantsusmaa pealinna tänaval kaheksa-aastast kipat kandnud poissi.
Üle 80 protsendi küsitletutest pidasid antisemitismi tõsiseks mureks ka Saksamaal, Belgias, Poolas ja Rootsis.
Põhiõiguste ameti uuring näitas, et aina rohkem vajavad sünagoogid ning juudi koolid turvameeskondade kaitset, internetis, ajakirjanduses ja poliitilises kõnepruugis levib juutide vastu suunatud vihakõne ning juute diskrimineeritakse koolis ja tööl.
Suurem osa küsitletud Euroopa juute ei vaevu neile osaks saanud kiusamisest politseile teatama.