Taavi Toom: Brexit on nagu kokkukasvanud ronitaimede lahtiharutamine

  • Pole ühtegi tõsist märki, et britid peataksid lahkumise EList
  • Kuni 2020. aastani ei taba Inglismaal õppivaid välistudengeid muutused
  • Londoni kui olulise finantskeskuse osatähtsus lähemal ajal ei vähene

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise protsess on nagu kahe pikka aega kokku kasvanud ronitaime õrn lahtiharutamine nii, et ükski oks kannatada ei saaks, ütles Suurbritannia Tallinna saatkonna nõunik ja endine Eesti suursaadik, erakonnaga Eesti 200 liitunud Taavi Toom saates «Otse Postimehest».

Eesti 200 on veendunud Euroopa Liidu pooldaja ja siit on hea minna Brexiti juurde, sest kes veel teab Ühendkuningriigi lahkumisest Euroopa Liidust rohkem kui Briti suursaatkonna nõunik.

Mul on tõepoolest olnud harukordne võimalus ühena vähestest kui mitte ainsa eestlasena olla kahe viimase aja olulise Euroopa Liidu sündmuse tunnistaja seestpoolt. Üks oli Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ja nüüd on mul olnud võimalus Briti administratsiooni siseselt näha, kuidas toimub Brexitiks valmistumine. Ma olen toonud nende protsesside näitena ronitaime istutamise. Kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, siis me panime väikese taime kasvama suurema taime najal ja aastakümnetega on need sidemed ja seosed ehk oksad ja võrsed omavahel läbi põimunud. Ja kujutage nüüd ette, et Brexitiga peab kõik selle neljakümne aasta jooksul üksteisega kokku kasvanud ja väändunud taimed lahti harutama ja ühe neist istutama selle suure taime lähedale või kõrvale nii, et mõlemad taimed võimalikult vähe kahjustada saaksid. Sest koostööd on ju edaspidi tarvis.

Eile teatas Ühendkuningriigi peaminister Theresa May, et ta lükkab edasi tänaseks parlamenti kavandatud lahkumisleppe hääletuse. Mis plaan Mayl on?

Briti valitsus ja peaminister lükkasid otsustava hääletuse Brexiti küsimuses parlamendis edasi, seadustega on ette nähtud, et parlamendist ei saa ega tohi selle küsimuse arutamisel mööda minna. Millal hääletus parlamendis toimub, pole veel teada, kuigi parlamentaarse protsessi järgi peab hääletus toimuma hiljemalt 21. jaanuariks.

Briti valitsus üritab nüüd saada veel natukene selgemaid ja tugevamaid tagatisi Iiri piiri küsimuses. Ühendkuningriigi valitsus ja Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on ühisel seisukohal, et kokku lepitud lahkumislepingut enam avada ei saa. Küll aga puudutab see lahkumisleppe pakett kahte dokumenti. Üks sellest on nii-öelda poliitiline deklaratsioon, mis ei ole juriidiline vaid poliitiline dokument. Võib-olla liigub fookus hoopis selles suunas ja aitab maha võtta neid hirme ja muresid, mis Briti parlamendis ja ühiskonnas Iiri piiri küsimusega seoses on. Otsitakse natukene sobivamat kindlustuspoliisi.

See Iiri piiri küsimus on kaasa toonud väiteid, et kakskümmend aastat tagasi saavutatud rahu Põhja-Iirimaal võib murduda, võivad puhkeda uued rahutused ja uued konfliktid.

See on tõsi ja sellepärast ongi selles kahekümne aasta taguses rahuleppes ja Suure Reede kokkuleppes üks keskne element. Suurbritannia valitsus ja Euroopa Liit on öelnud, et Iiri saarel ei tohiks tulevikus enam kunagi olla füüsilist piiri. Seepärast otsitaksegi nüüd kõiki võimalikke lahendusi, et mitte uuesti ellu äratada neid vanu hirme ja tonte, mis ei ole isegi kahekümne aasta jooksul veel päriselt kadunud.

Euroopa Liit on brittidele kõige kõrgemal tasemel öelnud, et uusi lahkumiskõnelusi ei tule. Kas see on Euroopa Liidu sõnum ka kõigile teistele ühenduse suhtes skeptilised olevatele riikidele?

Briti valitsus on öelnud, et tänane lahkumislepe on parim võimalik lepe, mida on võimalik Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel saavutada. Parlamendis on eriarvamusi, kuid parlament ei ole oma lõplikku otsust veel öelnud. Rõhutan, et Suurbritannia ja Euroopa Liit ei otsi praegu seda teed, kuidas seda rasketel ja keerulistel läbirääkimistel kokku lepitud paketti uuesti avada. Praegu otsitakse pigem lisatagatisi ja poliitilisi sõnumeid, mis aitaksid seda lahkumislepingut parlamendis ratifitseerida. Milliseks häälte jaotus parlamendis kujuneda võib, seda on mul täna väga raske öelda.

Euroopa Kohus andis väga selge signaali. Vaadake britid, kui te nüüd tõesti tahate siiski Euroopa Liitu jääda, siis selleks ei ole vaja Euroopa Liidu liikmesriikide nõusolekut ja te saate sellest Brexitist üsna lihtsalt välja hüpata. Samas Ühendkuningriik ei saa ju seda teha, rahvahääletus on olnud.

Tegemist on enneolematu olukorraga Euroopa Liidu ajaloos, varem ei ole ükski liikmesriik ju ühendusest lahkunud. On küll lahkunud mõne liikmesriigi osa, näiteks Taani puhul me teame, et Gröönimaa ei ole enam Euroopa Liidus. Ajaloost on aga teada liikmesriike, kes on esitanud avalduse ühendusse astumiseks ja on selle tagasi võtnud ilma, et oleks toimunud rahvahääletust. Nii tegi Malta 1990. aastatel, kus oli ka hästi tasavägine pooldajate ja vastaste hulk sõltuvalt parasjagu võimul olnud valitsusest.

On tervitatav ja tänuväärne, et meil on Euroopa Kohtu otsus, kuid Briti valitsus on väga selgelt öelnud, et nemad seda teed ei lähe. Praegu ei ole juttugi selle Euroopa Liidu lepingu artikkel 50 (liidust välja astumist reguleeriv akt – autor) käivitanud lahkumiskirja tagasivõtmisest. Praegu arutatakse Briti parlamendis ja poliitikas selle üle, millise mudeli järgi see toimub: kas kokkulepitud lahkumismudeli järgi või ilma selleta.

Siis ikkagi Brexit, mitte no Brexit?

Jah, Brexit, küsimus on, millise mudeli alusel. On mingid teoreetilised võimalused, mis võivad viia uue rahvahääletuseni, aga see ei ole praegu aktuaalne.

Mida Brexit eestlastele kaasa toob? Kümned Eesti ettevõtted on viinud oma peakorteri Londonisse, mis on Euroopa ja ka maailma üks suuremaid finantskeskusi. Mis nendega juhtub?

Eesti, kõigi liikmesriikide ja Suurbritannia ühistes huvides on, et lahkumine Euroopa Liidust toimuks korrastatult ja kokkulepitud alustel. Lahkumislepe näeb ette ka seda, et järgmise aasta märtsi lõpust alates kuni 2020. aasta lõpuni tuleb üleminekuperiood, mil kõik praegused reeglid jäävad kehtima ainsa vahega, et Suurbritannia ei istu liikmesriikidega ühise laua ääres. Kui nüüd juhtub nii, et Suurbirtannia lahkub ilma praeguseks juba kokku lepitud lahkumislepinguta, siis on olukord hoopis teistsugune ja võimalus segadusteks suureneb. Selleks võimaluseks peaksid valmistuma nii liikmesriigid kui ettevõtted.

Ei ole näha, et Londoni kui Euroopa ja maailma mõistes olulise finantskeskuse osatähtsus lähemal ajal väheneks. Finantskeskuse või siis London City vaates on päris rahuldav see, milles Euroopa Liit ja Ühendkuningriik on tänaseks kokku leppinud. Neil kaovad küll ära teatud õigused. Näiteks see põhimõte, et kui sa oled asutanud oma ettevõtte ühe liikmesriigi territooriumil, siis sa võid selle loa alusel toimetada igas liikmesriigis. Seda ei ole pärast Ühendkuningriigi lahkumist enam võimalik teha. Kuid finantsettevõtted on juba praegu leidnud sellele lahendusi ja ma võin kõiki rahustada, et London City roll lähemas tulevikus ei vähene karvavõrdki.

Praeguse seisuga on poolest miljonist töökohast umbes 1600 töökohta liikunud London Cityst välja mujale Euroopa Liidu linnadesse. Samas kasvab London City kiiresti ja tekkinud on uued sektorid nagu näiteks fintec ehk finantstehnoloogia, nii et kadunud töökohtade asemele tekib uusi. Teadjad inimesed ütlevad, et arenev tehisintellekt sööb ära palju rohkem töökohti kui Brexit.

On ka terve rida valdkondi, näiteks kindlustus, mida Brexit üldse ei mõjuta. Enamik maailma lennukitest on kindlustatud Londonis ja enamik maailma lennukitest lendab Ameerika või Aasia kohal ja Brexit ei mõjuta seda üldse.

Räägitakse ka sellest, et lahkumine toob Suurbritannias õppivatele tudengitele kaasa kannatusi? Näiteks võib kahekordistuda õppemaks.

Need on veidi alusetud hirmud ja ma võin rahustada kõiki Eesti kodanikke, nii neid, kes juba praegu elavad Suurbritannias kui ka neid, kes kavatsevad sinna näiteks õppima minna. Suurbritannia valitsus on ühepoolselt lubanud, aga selles on ka lahkumisleppes kokku lepitud, et kõik täna Suurbritannias seaduslikult viibivad inimesed, olgu nad üliõpilased või töötajad, võivad olla rahulikud ja nende olukord ei tohiks muutuda mitte mingil moel. Neil on õigus sinna edasi elama ja õppima jääda, ei tule mingit sunnitud lahkumist. Konkreetselt üliõpilaste kohta on britid öelnud, et õppeaastal 2019–2020 jäävad kõik tingimused nii õppemaksu kui laenude osas samaks. Nende tudengite jaoks, kes alustavad õpinguid Suurbritannias enne selle üleminekuperioodi lõppu, ei muutu mitte midagi. Ja lõppude lõpuks ei muuda Brexit ka Suurbritannia kõrghariduse taset. Sinna jäävad ikkagi alles maailma tipptasemel ülikoolid, kuhu ka järjest enam Eesti noori soovib õppima minna.

Ühendkuningriigid on Euroopa kõige suurem ja kõige võimsam sõjaline jõud. Brexit seda ju murendada ei saa?

Britid on väga selgelt öelnud, et nad lahkuvad vaid Euroopa Liidust, aga ei lahku Euroopast ega teistest organisatsioonidest, sealhulgas NATOst. Sellise poliitika üks parimaid näiteid on see, mida britid teevad Eestis. Tapal on NATO eelpaigutatud vägede raames praegu üle 800 briti sõduri. Suurbritannia nagu ka Eesti näeb, et Euroopa suurim julgeolekutagatis tuleb liitlaste koostöö kaudu NATOs. Rahvusvahelistel missioonidel ja välispoliitikas on Euroopa Liidul loomulikult täita oma osa, aga Euroopa Liit ei hakka kunagi NATOt dubleerima või NATOt sõjaliselt asendama.

Brittide enda panus oma kaitsevõime arendamisse on väga kõrge, Ühendkuningriik koos Eestiga on ühed vähesed NATO riigid, kes panustavad riigikaitsesse üle kahe protsendi SKTst.

Lahkumisläbirääkimistel lepiti kokku teatud koostöömehhanismides, kuidas Suurbritannia ja Euroopa Liit saaksid ka edaspidi koos tegutseda ja brittide soov seda koostööd jätkata on endiselt olemas.

Teoreetiliselt on ju võimalik, et lahkumisest möödub 15 või 20 aastat ning britid koputavad uuesti uksele, millel on silt «Euroopa Liit». Aga mine tea, võib olla ei ole sellel uksel enam seda silti ja võib-olla pole ustki, millele koputada.

Selle üle ma ei spekuleeri. Võin ainult öelda, et Euroopa Liidu lepingute alusel on igal Euroopa riigil võimalus koputada Euroopa Liidu uksele.

Tagasi üles