Graafik: vaktsiinivastaste mõjul kasvas leetritesse nakatumine hüppeliselt

Leetritesse haigestumine on Euroopas aastatega aina tõusnud.

FOTO: KIM TIBLANI / EPA / Scanpix

Möödunud aasta oktoobri algusest kuni tänavu septembri lõpuni tuvastati 30 Euroopa riigis rohkem kui 13 000 leetritesse nakatumise juhtu, mida on neli korda enam kui samal perioodil kaks aastat tagasi. Oma mõju avaldab seejuures üha suurema arvu lapsevanemate otsus lapsed vaktsineerimata jätta.

FOTO: GRAPHIC NEWS

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) poolt koostatud raportist ilmnes, et mitte ükski 30st Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riigist pole viimase aasta jooksul leetritest puutumatuks jäänud. Kõike enam on leetritesse nakatunuid Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Ühendkunigriigis. 

ECDC andmetel on ainuüksi 2018. aastal piirkonnas leetritesse surnud 33 inimest.

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas hiljuti, et hoogustunud leetrite haigusjuhtudes üle maailma on osaliselt süüdi lapsevanemad, kes keelduvad oma laste vaktsineerimisest.

Vaktsineerimisvastaseid meeleolusid soodustavad omakorda mõne riigi poliitikud. Nii on Itaalias võimul olev erakond Viie Tähe Liikumine (M5S) korduvalt avaldanud toetust teaduslikult ümber lükatud väidetele meditsiinis ja antud hoogu juurde vaktsineerimisvastastele. Seejuures on üritatud panna ühiskonda kahtlema leetrite, mumpsi ja punetiste vastu mõeldud vaktsiinis.

Kogu maailmas esines WHO andmetel möödunud aastal ametlikult 173 000 leetrite haigustumise juhtumit, kuid organisatsiooni hinnangul võib tegelik haigusjuhtude arv ulatuda üle kuue miljoni, vahendas Briti väljaanne Independent. Vaktsiiniga ennetatavasse haigusse suri möödunud aastal hinnanguliselt 110 000 inimest, nende seas peamiselt lapsed.

Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on levinud üle maailma ja immuunsuseta inimestel võib kulgeda raskes haigusvormis. Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. 

Tagasi üles