/nginx/o/2013/09/05/2051947t1hddb4.jpg)
Ligi 200 riiki jõudis Poolas toimunud kõneluste järel kokkuleppele Pariisi kliimaleppe rakendamise reeglites.
Maratonkõnelused kandsid vilja: ligi 200 riiki leppis Pariisi kliimaleppe rakendamise reeglites kokku (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 2. detsembrist Katowices toimunud pikkade kõneluste järel kiideti reeglistik ühehäälselt heaks.
Viimane istung lükkus erimeelsuste tõttu kasvuhoonegaaside kvootide osas enam kui 30 tunni võrra edasi.
Maailma riigid leppisid 2015. aastal Pariisis kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet, et hoida ära keskmise temperatuuri tõus üle 2°C ja püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni. Alates Pariisi kokkuleppe sõlmimisest käis töö selle nimel, et luua selle rakendamiseks vajalikud reeglid (n-ö Paris Rulebook). Tolles on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse.
Pariisi kliimalepe jõustub 2020. aastal.
«Kliimaleppe reeglite paika saamisel on suur roll riikide edulugudel,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler konverentsi eel. «Väikese riigi kogemused saavad töötada ka suurtes, ja siis on mõju juba oluliselt teise kaaluga. Eestlased saavad heade ja nutikate lahenduste loojate, ellu viijate ning propageerijatena paljugi ära teha. Hea näide sellest on «Teeme ära 2018» ülemaailmne koristuskampaania, mille raames 158 riiki üle maailma võtsid osa Eestist 10 aastat tagasi alguse saanud koristustalgutest.»
Kiisler lisas, et Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020. Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, kuidas minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes ligi 80 protsenti.
3. detsembril toimunud kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindas Eestit peaminister Jüri Ratas.