Brüsselis puhkesid pühapäeval rändevastaste meeleavaldajate ja Belgia politsei vahel kokkupõrked ning korrakaitsjad olid sunnitud käiku laskma pisargaasi ja veekahurid.
Galerii: Brüsselis avaldati meelt rändeleppe vastu (36)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgia politsei teatel avaldas Brüsseli eurokvartalis lõppeval nädalal ametlikult heaks kiidetud ÜRO ränderaamistiku vastu meelt umbes 5500 inimest, kes kandsid plakateid sõnumitega «Meie inimesed esmajärjekorras» ja «Meil on kõrini, sulgege piirid».
Politsei sekkus meeleavalduse laialiajamiseks pärast seda, kui mõned protestijad hakkasid loopima välgumihkleid ja tulistama ilutulestikurakette, ütles AFP korrespondent sündmuskohalt.
Paljud meeleavaldajad olid ÜRO ränderaamistiku vastustava flaami marurahvusliku erakonna Vlaams Belang toetajad.
Ühes teises Brüsseli linnaosas korraldati vastumeeleavaldus, millest võttis osa umbes 1000 inimest, teatas politsei.
Belgia võimud keelustasid rahutuste kartuses algselt mõlemad demonstratsioonid, kuid riigi kõrgeim halduskohus tühistas hiljem otsuse.
Marokos Marrakechis kiitsid ÜRO ränderäämistiku esmaspäeval heaks rohkem kui 160 riigi esindajad.
Paavst Franciscus väljendas pühapäeval raamistikule oma toetust ja kutsus rahvusvahelist kogukonda näitama migrantidega tegelemisel üles «vastutustunnet, solidaarsust ja kaastunnet».
Katoliku kiriku pea rõhutas, et rändepakti eesmärk on tagada «turvaline, korrapärane ja regulaarne migratsioon».
Nii nagu mitmes teiseski riigis on ränderaamistik muutunud poliitiliselt plahvatusohtlikuks ka Belgias.
Peaminister Charles Michel jäi eelmisel nädalal juhtima vähemusvalitsust pärast seda, kui flaami rahvuslaste erakond N-VA otsustas valitsusest lahkuda pärast seda, kui parlament kiitis heaks Belgia liitumise raamistikuga.
Mõned meeleavaldajad kutsusid pühapäeval Micheli tagasi astuma.
ÜRO riigid kiitsid ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel ja ametliku heakskiidu sai see 10. detsembril ÜRO konverentsil Marrakechis.
Raamistik sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega paremaks toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel umbes 250 miljonit inimest ehk kolm protsenti maakera rahvastikust.
Pakti kriitikute sõnul ohustab see riikide suveräänsust migratsiooni küsimuses seeläbi, et võib oma mittesiduva olemuse tõttu siiski muutuda tulevikus osaks rahvusvahelisest tavaõigusest ja hakata piirama riikide iseotsusvõimet.
ÜRO peasekretär António Guterres rõhutas esmaspäeval, et pakt ei ole õiguslikult siduv, vaid see on rahvusvahelise koostöö raamistik, mis kinnitab riikide suveräänsuse põhimõtet.