/nginx/o/2018/12/17/11662600t1hcacf.jpg)
USA president Donald Trump teatas eile Twitteris, et võib armu anda endisele USA eriväelasele ja Afganistani sõja veteranile, kellele anti eelmisel nädalal teada, et ta läheb väidetava Talibani pommimeistri tapmise eest mõrvasüüdistusega kohtu alla.
Trump võib Talibani pommimeistri tapnud eriväelasele armu anda (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine USA relvajõudude major Matthew Golsteyn sai neljapäeval teate, et teda süüdistatakse mõrvas. Tema osas alustati uurimist 2011. aastal, mil ta tunnistas CIA töövestlusel, et tappis 2010. aastal arvatava Talibani pommivalmistaja.
«Paljude nõudmisel vaatan ma üle USA sõjakangelase major Matt Golsteyni juhtumi, keda süüdistatakse mõrvas,» teatas Trump. «Ta võib silmitsi seista meie oma valitsuse poolt määratava surmanuhtlusega pärast seda, kui ta tunnistas üles terroristist pommivalmistaja tapmise välismaal,» lisas president.
At the request of many, I will be reviewing the case of a “U.S. Military hero,” Major Matt Golsteyn, who is charged with murder. He could face the death penalty from our own government after he admitted to killing a Terrorist bomb maker while overseas. @PeteHegseth @FoxNews
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 16, 2018
Pole selge, kas Trumpi otsus juhtum üle vaadata tähendab seda, et Golsteynile antakse armu. President on USAs ühtlasi ka relvajõudude juht. Tavaliselt on kombeks, et riigipea ei tee avaldusi pooleliolevate juurdluste kohta relvajõududes.
Endise eriväelase advokaat pani kahtluse alla, kas relvajõud tõlgendasid CIA-le öeldut õigesti.
Uurimine jäeti 2014. aastal pooleli, aga seda alustati uuesti 2016. aastal, mil Golsteyn ütles 2016. aastal Fox Newsile, et ta tappis kinnipeetud pommivalmistaja, sest kartis, et mees võtaks vabastamise korral sihikule USA poolt aidatud Afganistani väed.
The US Army's Major Matt Golsteyn is charged with the 2010 murder of a man in #Afghanistan who had been suspected of bomb making but later released. Trump now says he will review the case. pic.twitter.com/t4cJFQ3J29
— TOLOnews (@TOLOnews) December 17, 2018
Golsteyn lõpetas 2002. aastal West Pointi sõjaväeakadeemia ning teda kiideti tegevuse eest erivägede üksuse juhina Operatsioonil Moshtarak, kus umbes 15 000 koalitsioonivägede liiget suutsid Talibani käest tagasi võtta mässuliste viimaseks tugipunktiks olnud Marjah' linna.
Operatsioonil Moshtarak osalesid teiste hulgas ka üksuses ESTCOY-9 teeninud Eesti sõdurid, kes puhastasid mässulistest Nad Ali piirkonna külasid patrullbaasi Wahid ümbruses. Isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses sai viga üks Eesti kaitseväelane.
2010. aasta veebruaris koordineeris Golsteyn mitmeid õhurünnakuid ja riskis vastase tule all oma eluga, et tappa Talibani snaiper, kes oleks peaaegu maha lasknud USA merejalaväelase. Hiljem anti talle USA relvajõudude tähtsuselt kolmas autasu ehk Hõbetäht, sõjavägi kaalus isegi võimalust anda talle tähtsuselt teine autasu.
Süüdistus esitati talle kaks päeva varem juhtunud sündmuste eest, kus püünismiini plahvatuse järel sai surma kaks USA merejalaväelast. Plahvatuse järel otsiti läbi lähedalasuvad hooned. Ühest majast leidis Golsteyni üksus lõhkekehade valmistamiseks vajalikke materjale ning arvatava pommimeistri.
Golsteyn ütles hiljem CIA tööintervjuu käigus, et USA väed võtsid mehe kinni ja viisid ta oma baasi. Seal oli arvatav pommivalmistaja sattunud konflikti ameeriklastega koostööd teinud Afganistani hõimujuhiga, kes väitis, et kardab oma elu pärast. Golsteyn oli mures tagajärgede üle, mis kaasneksid pommivalmistaja vabastamisega ja ta otsustas mehe tappa.
«Kapten Golsteyn väitis, et ta ei kahetsenud oma tegu, sest ta poleks suutnud endale andestada, kui arvatav pommivalmistaja oleks tapnud veel mõne sõduri või merejalaväelase,» seisis Golsteyni intervjuu kokkuvõttes.
Relvajõud kõrvaldasid Golsteyni erivägedest 2015. aastal ja võtsid temalt ära Hõbetähe, kuid otsustasid siis süüdistustest loobuda ning lubasid tal teenistusest lahkuda ja sealjuures hüvesid saada.
Teda kahtlustati relvakonfliktiga seotud õiguse rikkumises, kuid otsuse langetama pidanud ohvitseride sõnul puudusid piisavad tõendid. Mees soovitati teenistusest ohvitseri jaoks ebasobiva käitumise tõttu vabastada.
Golsteyni on tema juhtumi jooksul toetanud mitmed kõrged relvajõudude liikmed, näiteks relvajõudude kõrgeima autasu ehk Aumedali omanik William Swenson ja endine merejalaväe kindralleitnant Lawrence Nicholson.