/nginx/o/2018/12/18/11664439t1hce01.jpg)
Venemaa on esitamas Süürias USA-le väljakutset. Selleks katsetatakse relvastust, tugevdatakse kaitsevõimekust ja suurendatakse sõjaväelaste arvu USA rajatiste lähedal, kirjutab Newsweek.
Venemaa üritab Süürias Ühendriike survestada (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni päev pärast Süüriast naasmist ütles Venemaa asepeaminister Juri Borissov, et sõjakoldesse on juurde viidud uut sõjatehnikat. Näiteks on Süüriasse saadetud õhutõrjesüsteem Pantsir-1, raketisüsteem Iskander-M, Tupolev Tu-160 tuumapommitajad, Tu-22M3 strateegilised pommitajad ja ka pommituslennukid Tu-95. Juurde on viidud MiG-29K hävituslennukeid ning Ka-52K Katran helikoptereid.
/nginx/o/2018/12/18/11664623t1h8914.jpg)
Borissov tõi eraldi välja Su-35 ja Su-30SM hävitajate tegevuse Süürias, mis tema sõnul on olnud oodatust parem. Samuti kiitis ta uuendatud S-300 õhutõrjesüsteemide sinna toimetamist oktoobris ning väitis, et USA juhitava koalitsiooni õhurünnakud on pärast seda sammu aeglustunud.
S-300 süsteemid saadeti Süüriasse pärast vahejuhtumit, mille käigus Süüria õhutõrje tulistas alla Vene Il-20 luurelennuki ja tappis 15 lennukis viibinud sõjaväelast. Venemaa ja Süüria süüdistasid vahejuhtumis Iisraeli ning väidetavalt on Venemaa ja Süüria valmistumas USA juhitavale koalitsioonile senisest suurema surve avaldamiseks.
USA, Iisrael, Türgi, Saudi Araabia ja Katar toetasid 2011. aastal Süürias alanud mässu diktaator Bashar al-Assadi võimult kukutamiseks. Sellest ajast alates on aga demokraatlikust protestist saanud verine kodusõda, mille käigus annavad tooni islamistlikud rühmitused. Nii USA juhitav koalitsioon kui ka Süüria ja Venemaa väed on andnud pidevaid õhulööke terrorirühmituse Islamiriik (ISIS) sihtmärkide pihta.
Samuti on Al-Assad koostöös Venemaaga jätkanud rahva tagakiusamist ja tapmist. Venemaa sekkus konflikti 2015. aastal, asudes toetama Süüria vägivaldset režiimi ja selle liitlasi. USA on samas toetanud kurdide rühmitust SDF.
Mõlemad leerid on rünnanud ISISt, kuid samal ajal on liigutud terava omavahelise vastasseisu suunas, mis võib panna aluse uuele suurele konfliktile.
Ehkki USA on suuresti lõpetanud Süüria opositsiooni toetamise ning on nende asemel pigem aidanud mõõdukamat SDFi, on Pentagonil endiselt tihedad sidemed Maghawir al-Thawra rühmitusega, mis tegutseb Lõuna-Süürias Al-Tanfis.
Al-Tanfi baas on muutunud järjest vastuolulisemaks ning Iraan, Venemaa ja Süüria on nõudnud selle lammutamist, kuna baasi ehitamist ei kooskõlastatud al-Assadiga.
/nginx/o/2018/12/18/11664442t1h0430.jpg)
Baasi ümbruses asuval USA julgeolekualal paikneb Rukbani põgenikelaager, kus on viimaste kuude jooksul mitmed inimesed nälga surnud. Põgenikelaager asub Süüria ja Jordaania piirialadel, kuid Jordaania on piiri sulgenud, sest kardetakse terrorismi levikut.
Kuna põgenikelaagrist põhjapoole jäävaid alasid kontrollivad Süüria ja Venemaa, siis on vaenuleerid üksteist tingimuste halvenemises süüdistanud. Mitmete põgenike ja abitöötajate sõnul blokeerisid Süüria ja Venemaa väed põgenikelaagrisse teel olnud abisaadetisi.
Sel kuul süüdistas Süüria USAd oma positsioonide ründamises, kuid koalitsiooni sõnutsi rünnati ISISe rajatisi. Mõni päev hiljem ütles Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov Venemaa meediale, et pakkus USA-le võimalust Al-Tanfi baasi kahekesi kontrollida, kuid pakkumist ignoreeriti.
Eelmisel nädalavahetusel puhkesid samas piirkonnas uued kokkupõrked USA poolt toetatud vägede ja Süüria režiimimeelsete vahel.
Ehkki Venemaa ja USA otsene sõjaline konflikt on Süürias endiselt üsna ebatõenäoline, võib Venemaa ja Süüria vägede tugevdamine Al-Tanfi lähedal tähendada, et Ühendriike üritatakse survestada oma baasist loobuma.