/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/12/18/11664846t1h9183.jpg)
Südametunnistuseta poliitikute vihaõhutamine on andnud oma panuse ajakirjanike mõrvamise šokeerivale kasvule 2018. aastal, leiab meediaühendus Piirideta Reporterid (RSF) täna avaldatud raportis.
Raport: mõrvatud ajakirjanike arv on šokeerivalt kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on maailmas tapetud 80 ajakirjanikku, vangistatud on 348 ja pantvangi võetud 60 ajakirjanikku, märkis RSF. Organisatsiooni andmete kohaselt kasvas ajakirjanike vastu suunatud vägivald igas kategoorias.
Tööga seoses tapetud ajakirjanike arv kasvas eelmise aastaga võrreldes kaheksa protsendi võrra. RSF märgib oma kodulehel, et Jamal Khashoggi ja Slovakkia ajakirjaniku Ján Kuciaki mõrvamine näitab seda, kui kaugele on pressivabaduse vastased valmis minema.
Ajakirjanike jaoks oli lõppeval aastal kõige ohtlikumaks riigiks Afganistan, kus tapeti 15 selle elukutse esindajat. Järgnes Süüria 11 tapmisega ja Mehhiko, kus tapeti üheksa ajakirjanikku. Selle nimekirja tipu lähedale jõudis ka USA, kus juunis tapeti ajalehe Capital Gazette toimetuses viis inimest.
Kui eelmisel aastal peeti kinni 326 ajakirjanikku, siis sel aastal 348. Sarnaselt eelmise aastaga, leidsid ka tänavu rohkem kui pooled ajakirjanike vangistamisjuhtumid aset viies riigis: Hiinas, Iraanis, Saudi Araabias, Egiptuses ja Türgis. Hiinas istub vangis 60 ajakirjanikku.
«Ajakirjanike vastane vägivald on jõudnud tänavu enneolematule tasemele ja olukord on kriitiline,» ütles organisatsiooni juht Christophe Deloire.
«Viha ajakirjanike vastu, mida kuulutavad sageli väga avalikult südametunnistuseta poliitikud, usujuhid ja äritegelased, peegeldub vägivalla murettekitavas kasvus. Vihaväljendused legitimeerivad vägivalda ning õõnestavad sellega ajakirjandust ja demokraatiat,» lisas ta.